1900ndate alguses ei olnud kuigi lihtne eristada Coca-Cola pudelit tema jäljendajate Koka-Kola ja Celery-Cola omadest, nii et 1915. aastal võttis ettevõte nõuks muuta oma pudeli välimust nii kardinaalselt, et seda oleks võimalik pimedas käega katsudes või isegi katkiste pudelikildude pealt eksimatult ära tunda. Aasta hiljem oligi turul peenemat sorti pudel, millest sai ikooniline Coca-Cola pudel, mille järgi me seda jooki tänapäeval tunneme.

2. Esimene pudel põhines valel taimel

Kui seda ikoonilist pudelit disainima hakati, siis saadi inspiratsiooni kakao oalt — selle kuju meenutab veidi pudeli praegust kuju. Kuigi Coca-Cola retsept on range ärisaladus, kasutatakse joogi tegemisel hoopis koolapähklit ja kokataime lehti, nii et kakaoga ei ole sel joogil midagi pistmist.

3. Coca-Colal on seos kokaiiniga

Väidetavalt on neil kõlakatel tõepõhi all, kuigi kompanii ise seda eitab. Algne Coca-Cola sisaldas kokaiini kuni sajandivahetuseni, sest kokaiin oli sel ajal legaalne. Esimene partii pruuliti 1886. aastal apteekri John Styth Pembertoni poolt, kes kirjeldas seda jooki kui “ajutoonikut ja intellektuaalset rüübet”. Rohkem võib selle kohta lugeda SIIT.

4. Coca-Colat on reklaamitud ka kui ravimit

1890ndatel ei reklaamitud seda jooki mitte kui värskendavat ja jahutavat karastusjooki, vaid reklaamides tehti otseseid üleskutseid ka tervise turgutamiseks. Kuidas muidu suhtuda sellistesse reklaamlausetesse nagu “Meeldiv suvine või talvine jook. Peavalu või väsimuse vastu. Vähendab vaimset ja füüsilist kurnatust”?

5. Coca-Cola tegi kunagi joogi, mis oli mõeldud NLi ladvikule

Teise maailmasõja ajal andis kindral Eisenhower marssal Žukovile maitsta coca-colat. Armeejuhile maitses jook väga, ent ta teadis, et Stalin ei kiidaks iial seda heaks, sest Coca-Cola sümboliseeris sealkandis ikkagi Ameerika imperialismi. Coca-Cola ei löönud risti ette ja haaras terendavast ärivõimalusest siiski kinni, valmistades nn valge coca-cola joogi, mis meenutas välimuselt viina ja millest oli eemaldatud karamellivärv. Spetsiaalselt Žukovi jaoks pudeldatud läbipaistvas pudelis jook oli ka viisnurka kandva korgiga.

6. Coca-Cola võis olla six-pack’ide maaletooja

Kui mõtleme kuuspakkide peale, siis tuleb esimesena silme ette õllede kuuspakk. Kuid tegelikult arvatakse, et six-pack'i leiutaja oli Coca-Cola. 1923. aastal, mil külmkapid muutusid kodudes aina tavalisemateks, hakkasid inimesed ostma koju rohkem jooke ning Coca-Cola leiutas kartongist pakendi, kuhu mahtus korraga kuus pudelit. Leiti, et see on maksimum kogus, mida ühe käega veel koju saab vedada. Kuut pudelit korraga ära juua muidugi ei maksaks.

7. Coca-Colal ja jõuluvanal ei ole suurt seost

Võib-olla oled kuulnud, et kui Coca-Cola avaldas 1931. aastal reklaami jõuluvanaga, kes hoiab coca-cola pudelit käes, et alles siis jõudis avalikkuse ette jõuluvana tegelik välimus — paks mees valge habeme ja punase kuuega. See ei vasta muidugi tõele, sest joonistused sellisest jõuluvanast ilmusid avalikkuse ette juba veerand sajandit varem, kuigi ei saa eitada, et Coca-Cola samasisulised reklaamid kinnistasid jõuluvana imidžit sellisena.

8. Coca-Cola tootmine raiskab põhjavett

Ühe liitri koka toomiseks kulub 2,7 liitrit vett, mistõttu on veevaestes piirkondades asuvaid joogitehaseid süüdistatud selles, vesi läheb valesse kohta. 2014. aastal sunniti sulgema üht Indiasasuvat villimistehast ning 2017. aastal boikoteerisid kaupmehed mitmeid soodajooke, nende hulgas Cocat ja Pepsit, kuna nende tootmiseks tõmmatakse tühjaks põhjaveevarusid.

9. Coca-Cola järgmine jook ei olnud dieetkoka ega Sprite

Selleks oli hoopis Fanta Orange. Jook toodeti Napoli piirkonna apelsinidest esimest korda 1955. aastal ja see jõudis USA turule 1960. aastal. Aasta hiljem loodi Sprite.

10. Dieetkokal on eelkäija

Enne, kui kaalujälgijad said näpu vahele Diet Coke’i, hoidsid nad käes tõenäoliselt TaB’i, mis tuli turule 1963. aastal ja sisaldas vaid üht kalorit. Alles paarkümmend aastat hiljem loodi Diet Coke. Tõsiusklikud fännid suudavad TaB’i aga siiamaani leida.

Allikas: Reader’s Digest, rd.com

Jaga
Kommentaarid