7 köögimüüti | Kas tõde või naistejutud köögis?

Ajaloost on teada, et Vana-Egiptuse naisvalitseja Kleopatra tegi nooruse säilitamiseks piimavanne, millele lisati mett, lavendlit või eeterlikke õlisid. Piimavann mõjuvat kuivale nahale pehmendavalt ja rahustavalt. Kas piima nahka hellitavad omadused vastavad tõele või mitte?

Portaal Küche&Co vaatab mõningate köögimüütide kulisside taha ja püüab paljastada tõe. Proovige enne vastuse vaatamist arvata, kas väide on õige või vale.

Köögimüüt nr 1:

Kirsikivide kogemata allaneelamine võib kahjustada magu ja soolestikku

Vale! Nii nagu õunaseemnete allaneelamine, ei avalda ka see kahjulikku mõju seedetraktile. Kirsikivid erituvad lagunemata ja tsüaniidimürgitust kartma ei pea!

Kirsikivide allaneelamist saate lihtsalt vältida. Eemaldage need viljadest enne sööma asumist, küpsetamist ja kannmikserisse panemist.

Köögimüüt nr 2:

Mesi muudab kuivad huuled sametiselt pehmeks

Õige! Mesi on rikas vitamiinide poolest ja annab tänu põletikuvastasele ning rahustavale toimele kuivadele huultele elastsuse. Kandke mesi huultele ja jätke see veidikeseks "tööd tegema", ärge huuli lakkuge, siis toimuks vastupidine efekt.

Köögimüüt nr 3:

Keha vajab päevas vähemalt ühte sooja söögikorda

Keha vajab kõigi vajalike funktsioonide ja protsesside säilitamiseks iga päev teatud kogust kaloreid. Keskmine päevane soovitus on umbes 2000 kcal, kuid see varieerub sõltuvalt vanusest, kehatüübist ja füüsilisest koormusest.

Kuigi enamus uuringuid küll ütlevad, et vähemalt üks soe söögikord päevas on kasulik, võib mõnikord toiduvalmistamise protsess näiteks puuviljade ja köögiviljade puhul hävitada nende toiteväärtuse.

Tervislik söögikava hõlmab nii sooja kui ka külma toitu. Aastaaeg võib mõjutada ka seda, kui palju sooja sööki tarbitakse - suvel ei pruugi soe söök olla paljude lemmik, samal ajal kui näiteks soojad supid on ideaalsed talvised soojendajad.

Köögimüüt nr 4:

Piimavann paneb naha särama

Õige! Piim varustab nahka väärtuslike toitainetega, mis muudavad selle säravaks.

Köögimüüt nr 5:

Valge suhkur on ebatervislikum kui pruun

Pole tõsi! Suhkrut ei tuleks valida mitte värvi, vaid hoopis töötlemisastme järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks.

Suhkru valimisel on üheks oluliseks märkeks pakendil sõna "rafineerimata" - see tähendab, et suhkrut pole liigselt töödeldud.

Köögimüüt nr 6:

Spinat on kõige rauarikkam köögivili

Pole tõsi! Spinat ei seisa rauasisalduse poolest esikohal. Rauda leidub rohkem hernestes ja valgetes ubades.

Peale selle, et oad on rauarikkad, on neis ka kõvasti valku ja kiudaineid. Need on super kolesteroolialandajad ja terve südame toit, kirjutab Virtuaalkliinik.ee

Ube on mitut sorti, allpool nimekiri erinevate ubade rauasisaldusest.

Aedoad - üks tass aedube sisaldab 3,93 mg rauda.

Mustad oad - tassi keedetud musti ube sisaldab 3,6 mg rauda.

Sojaoad - 8,84 mg rauda 172 grammi kohta.

Valged oad - tass keedetud ube sisaldab 5,8 mg rauda.

Köögimüüt nr 7:

Õnnelikud lehmad annavad paremat piima

Täpselt nii! Taani Maastikuuringute Instituudi andmetel sisaldab õnnelikult karjatavate lehmade orgaaniline piim rohkem E-vitamiini, tervislikke rasvhappeid ja beetakaroteeni kui kinnises pidamises lehmade oma.