Virsik Wikipedia
Inimesed on üks väheseid olendeid siin planeedil, kes on suutelised ignoreerima põhilisi ellujäämisinstinkte. Me oleme valmis alla hüppama täiesti tervest lennukist lükates end teadlikult elu ja surma piirile. Me trotsime füüsilist koormust läbides vabatahtlikult matkasid kõrbes ning hoides rekordite nimel vee all hinge kinni.

Selliste piiride testimine annab tunde, et oleme üle nii iseenedast kui ka loodusest. See kõik paneb meid tundma elavana! Oleme kui looduse kuningad, kuid siiski on loodusel oma salarelad. Sageli peidavad ka pealt näha ohutud puu- ja köögiviljad meie köögis endas suuri mürgikoguseid.

kirsid
Flickr

Puuviljad nagu õunad, kirsid, aprikoosid, nektariinid on meie toidulaual sagedased külalised, kuid nende südamikud ja kivid sisaldavad sinihapet. Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg. Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada.

Rabarber
Wikimedia

Rabarberi lehed sisaldavad oblikhapet, mis soodustab neerukivide teket. Otseselt pole oblikhape organismile ohtlik, ent meeles tasub pidada, et oblikhapet sisaldavaid taimi võib süüa kevadel, kui taimed on noored, kuid suvel ei tohiks neid enam süüa. Liigne oblikhape võib tugeva happena imendudes põhjustada vere pH langust. Oblikhape seob verest ka kaltsiumi, millega häirib selle tasakaalu veres, mis omakorda võib põhjustada pulsi aeglustumist, peapööritust, lihaste krampe kuni hingamisraskuste ja südametöö häireteni. Oblikhapperikkaid taimi ei tohiks tarbida maohaavandite ja osteoporoosi puhul.

Muskaat
Wikimedia

Muskaatpähkel on hallutsinogeense iseloomuga ning sellest on võimalik endale tekitada kanepisarnane joove, mis kestab paar kolm päeva. Piisab vaid 6-10g muskaatpähkli söömisest, et kehas tekiks vastureaktsioon ning mille tagajärjel võivad tekkida krambid. Mõned hulljulged on katsetanud, et kui süüa üks terve pähkel, tekitab see nn. "muskaatpähkli psühhoosi". Seega tasub seda maitseainet toidule lisades olla ettevaatlik ning hoida see lastele kattesaamatus kohas.

Roheliseks värvunud kartul
Wikipedia

Kartulid sisaldavad solaniini, mis on glükoalkaloidne mürk. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Kartuli puhul tuleb vältida roheliseks värvunud kartulit. Tavaiselt tekib kartulitele roheline värvus, kui need jätta liialt kauaks päikesevalguse kätte. Seetõttu tuleb neid hoiustada alati pimedas. Tähelepanelik peab olema ka poes, kuna kartulites tekib solaniini ka elektrivalguse käes. Selle tekkeks piisab vaid paarist kolmest päevast.

Mandlid
Wikipedia

Mandleid on laias laastus kahte sorti, ühed on magusad teised mõru maitsega. Väidetavalt sisaldavad just kibeda maitsega mandlid suhteliselt suurtes koguses vesiniktsüaniidi. Öeldakse, et kui süüa ainult 7-10 toorest mõrumandlit, võib see põhjustada terviseprobleeme täiskasvanutele ja lõppeda surmaga lastele.

Tomatid
Flickr

Tomatid, nagu ka teised maavitsalised nagu kartulid, võivad sisaldada mürgist ainet solaniini. Mõistlik on vältida rohelisi ehk tooreid tomateid. Selleks, et aga tomatist oleks võimalik saada mürgitus on vaja süüa seda väga suures koguses. Samas on tomat siiski üks kurjajuur, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone nagu keelepaistetust ja lõhesid silmade ümbruses. Kuid ka need on väga harvad juhud.

Tuunikala
shutter

Tuunikala sisaldab elavhõbedat. Konserveeritud tuunikala sisaldab kolm korda rohkem elavhõbedat kui värske tuunikalasteik! Eriti tasub tuunikala söömist vältida lastel ja lapseootel naistel.

Allikas:www.foxnews.com