"Võistelda on tore. Astuda välja igapäevarutiinist, ennast ajaliselt, teatud tingimustel ja etteantud toorainetega proovile panna – see pakub adrenaliini,“ räägib Taigo.

Nii kaua, kui Bocuse’i eelvoorud Eestis on toimunud, on ta iga kord mõelnud, kas ta oleks selleks väljakutseks valmis. Ja nüüd tunneb Taigo ennast kindlalt. Aasta koka võistlusel on ta võistelnud mitu korda, aga parim tulemus on seni teine koht.

Võistluse reglement näeb ette kahe käigu - kala ja liha - valmistamist viie ja poole tunni jooksul. Reedesel võistlusel on valikus forell, sinimerekarbid ja vutt.

"Olen võtnud enda jaoks aluseks, et Eesti finaalis peaks siiski lähtuma kodumaisest toorainest. Tuues välja maitseid, mis iseloomustavad Eestit. Toorainet olen kasutanud korduvalt ja kuuluvad ka järjepidevalt minu menüüde juurde. Hea kodumaine tooraine," lisab Lepik.

Bocuse d’Or on prestiižseim kokakunstivõistlus maailmas, mis toimub üle aasta jaanuari lõpus Lyonis Prantsusmaal. Enne 2017. aasta lõppvõistlust läbivad osalevad kokad tavaliselt oma riigi sisesed võistlused ning seejärel kontinendivõistlused. Võistlus on saanud nime korraldaja ja asutaja, maailmakuulsa Prantsuse tippkoka Paul Bocuse järgi.

Võistluse alge peitub 1983. aastas kui Paul Bocuse korraldas Lyonis toimuval maailma suurimal gastronoomiamessil SIRHA võistluse, mis oli mõeldud olema professionaalidelt professionaalidele. 1987. aastast alates on aga võistlus toimunud üle aasta maailma parimate kokkade osavõtul. Võistluse muudab eriliseks see, et tegemist on avaliku kahepäevase tsükliga, mida kannab üle tele ning kuhu on kutsustud kaasa elama fännid. Esimesel võistlusel oli Mehhiko kokal kaasas oma bänd ning rahvarõivas laulvad toetajad.

Kõige edukam Bocuse d'Or riik on siiani olnud Prantsusmaa kokku 7 võiduga, teist kohta hoiab viie võiduga Norra. Võidurõõmu on saanud nautida veel Taani, Luksemburgi ja Rootsi esindajad.

Esimest korda kutsuti Eesti Bocuse d'Or'l osalema sellel maailma enim jälgitud kokandusvõistlusel 2008. aastal. 2009. aasta lõppvõistlusel sai Eesti 15. koha (Vladislav Djatšuk), kaks aastat hiljem me lõppvõistlusele ei jõudnud (Dmitri Rooz), 2013. aastal (Heidi Pinnak) ja 2015. aastal (Dmitri Haljukov) saavutasime aga 14. koha.