Briti klarnetivirtuoos Matthew Hunt. Foto: Carine Isand
Suurbritannia üks juhtivaid klarnetiste Matthew Hunt on paljudele eestlastele ja eriti pärnakatele tuttav suvistelt muusikafestivalidelt. Hunt´i rahvusvaheline karjäär on viinud ta nii solisti kui kammermuusikuna musitseerima paljudesse tuntud kontserdipaikadesse. Oma Maitsele rääkis Hunt teel olemisest ja toidust.

Matthew Hunt on teinud koostööd dirigent Paavo Järviga, olles 2011. aastast Pärnu Festivaliorkestri liige. Hetkel peab Hunt sooloklarnetisti ametit Saksa Kammerfilharmoonias Bremenis. Tihe esinemisgraafik toob Hunt´i täna taas Pärnu kontserdimajja, kus tema soleerimisel kõlab Aaron Copland´i klarnetikontsert.

Reisite oma töö tõttu sageli, kuidas see mõjutab Teie toitumist?

"Teel olemine mõjutab toitumist oluliselt, kuid enamasti on suureks rõõmuks ja privileegiks teiste kultuuride köökidega tutvumine. Vahetevahel tunnen puudust kodustest, lihtsatest toitudest nagu supid, köögiviljad ja puder. Olen osaliselt vegan ja proovin võimalusel reisil olles vastavalt toituda. Mul on kohvris alati kaasas väike saumikser, mille abil saab konserveeritud kikerhernestest ja tahinist mõne sekundiga hummuse valmistada!"

Mida Te arvate Eesti toidust?

"Olen Eestit külastanud viimased 9 aastat ja selle aja jooksul on siinsete restoranide standardid ja püüdlused oluliselt muutunud. Siin on nii palju suurepäraseid söögikohti! Mulle meeldib traditsiooniline Eesti toit, paljud toiduained, mida eestlased kasutavad - tatar, hernesupp, heeringas ja toitude maitsestamisel till - kõik on nii maitsvad ja värsked. Siinsed kohvikud pakuvad samuti täiuslikku rõõmu."

Kas Teil on aja jooksul lemmikuks saanud ka mõni siinne restoran?

"Lemmiksöögikohtade nimekiri pikeneb iga Pärnu külastuskorra järel, häid söögikohti on nii palju. Hiljutised toiduelamused on olnud seotud Rannahotelli, Mahediku, Villa Wesseti ja Piparmünt restoranidega. Nimetatud söögikohtades pakutav on imeline, maitsev ja leidlik ning toiduvalmistamisel on tuntav selge põhjamaine noot. Pärast aastaid seal öösel pidutsemist on minu lemmikkohvik Pärnus siiski Passion."

Restoranikogemus ei piirdu üksnes toiduga. Restoranis valitsev õhkkond moodustab sellest suure osa ja siin on oma roll ka muusikal. Kas muusika võib muuta restoranikogemust? Kas olete tundunud, et hea toit on saanud sobiva muusika saatel suurepäraseks?

„Olles muusik ei võta ma muusikat taustana, kuna mul on raske seda blokeerida. Näiteks eile väljas einestades panin tähele, kuidas plaat mängis algusest lõpuni kolm korda järjest. Mulle meeldib, kui restoranis on eriline õhkkond ja muusika võib olla selle osa. Mahedikus eile lõunat süües mängis seal ehe jazz, mis koos selles söögikohas oleva kauni mööbliga - lihtne puitlaud ja sellel maagiliselt mõjuv puutüvest nikerdatud lambivari - oli silmale meeldiv vaadata ja pani seltskonna, kellega ma koos lõunastama läksin, ennast mugavalt tundma.

Kas kaasaegset menüüd saab seostada moodsa muusikaga?

"Arvan, et paralleele on palju! Nii muusikas kui ka kokanduses on alati sügav vajadus kõrgeimate standardite järele, millele lisandub soov luua uut. Me kõik püüdleme selle poole, et muusika oleks selgem, ilusam ja tõesem, samamoodi nagu kokad soovivad, et maitsed oleksid rohkem rõhutatud, värskemad ja julgemad. Kokkade seas on moes vana klassikut taasleiutada, neid dekonstrueerida, muuta meie kontseptsioonid tagurpidi roogadeks."

"Ma näen, et see toimub suurel määral ka kaasaegses muusikas. Kuulus Saksa helilooja Jörg Widmann võtab fragmendid helilooja muusikast, mida ta armastab, ja kasutab neid siis millegi uue konstrueerimiseks, nii meenutab ta meile aeg-ajalt vanemat muusikat, joonistades sellest välja midagi täiesti uut. Eile õhtul sõin dekonstrueeritud rabarberipirukat, kusjuures rabarber oli geeli ja vahu kujul ning pirukat kattis erineva tekstuuriga puru. Hämmastav!"