Lauri Laan no@no.ee
Terminoloogiliselt saab veiniks nimetada igat marjast või puuviljast pressitud mahlafermenti, millel kraade tosin ja selle ümber. Maailm tunneb aga veinina siiski viinamarjadest ekstraheeritud vedelikust pärmi kaasabil loodud imetabaseid jooke. Kas sõnapaar “Eesti vein” on aga tegelikult ka nali?

Sõnapaar “Eesti vein” võib tõesti kõlada kui maailma lühim nali. Praegu tuleks aga hoiduda liigsest naeruvääristamisest, sest kohalik veinitööstus ajab ennast jõuliselt püsti. On terve hulk tootjaid, kelle tase on kõrgem koduveini lihtsast koest. Samas on tootjate hulgas neidki, kes on löönud oma pudeli kinni märklaua täispunktide alasse. Äärmiselt võimsa renessansina on tulnud turule nii-öelda kangestatud veinid, mille tase on ääretult kõrge ja areneb aina edasi. Samuti on turul ka professionaalse marjaveinitootmise absoluutset tipptaset pakkuvaid veinimaju.

Nudist.ee

Rabarber on meie kandi Chardonnay

“Klaasi voolab kuldne roosaka helgiga vedelik, mis jätab keerutades klaasile pikki ja tugevaid “jalgu”. Rüüpamise järel olen veendunud, et see on mõni üsna unikaalne, happeline ja värskendav Moseli vein. Tegelikkus aga rabab, sest pudelis on meie enda kodukandi umbrohust kääritatud vein.” Nii võiks alata jutustus tõelisest Eesti “viinamarjast” ja veinist, rabarberist.

Enamasti tuleb Eestis toodetud veinide puhul arvestada kohaliku maitsespektriga ja möönda, et musta sõstart, arooniat või õuna kasutades on saavutatud (veini) maksimum, sest Bordeaux’ või Moseli taset ikka muu kui viinamarjaga ei püüa.

On aga üks vili – paljud nimetaksid seda isegi umbrohuks, teised aga kelmikalt punaseks šampanjaks –, mis on andnud veinikääritusel tulemusi, millega saab ukse jõuliselt lahti lüüa ükskõik millisel maailma veinimajal ja olla võrdne võrdsete seas või lasta võistlusel endale kohe kullad kaela riputada. See vili on rabarber ja need kaks jooki on Rabarbra Nõmmelt ja rabarberivein Pärnumaalt.

Tarmo Haud

Mida aga arvata Eesti veinist?

Restorani Leib, Resto ja Aed sommeljee Kristjan Peäske vastab küsimusele, milline Eesti vein või sellelaadne naps on teda viimasel aastal enim üllatanud, et enim on hoopis üllatanud kohalike veinide keskmine kvaliteet, millega uued väiketootjate joogid turule saabuvad. “Möödas on ajad, kus turgu alahinnati. Praegu näeme uute toodete puhul väga läbimõeldud terviklahendusi, alates maitsest kuni disainini. See on olnud väga tore üllatus,” mainib Peäske.

Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii ütleb, et kohalikud viinamarjakasvatajad võiksid eksperimenteerida vahuveinide valmistamisega. “Meie tavapärane mure on, et viinamarjad ei küpse piisavalt, et valmistada klassikalisi veine. Vahuveinide valmistamisel on võimalus neid aga päris kenasti ära kasutada,” lisab Markii.