Eestis elav itaallane Andrea Bochese tutvustab, mis on Itaalias kolmekuningapäeval pidulaual

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril lendab pärimuse järgi Itaalias luua seljas ringi inetu vanamoor La Befana, kellega seonduvat püha tähistatakse peaaegu terves Itaalias. Itaallaste söögilaual on sel päeval piirkonniti varieeruvad traditsioonilised toidud, kuid üks on kindel, esindatud on ohtralt maiustusi. Seda folkloorset tegelaskuju ja kolmekunigapäeva traditsioone tutvustas Oma Maitsele Eestis elav itaallane Andrea Bochese. Andrea on siin elanud 24 aastat, ta on Guatemala aukonsul Eestis.

"Nimi La Befana pärineb kreekakeelsest sõnast Epifania (ἐπιφάνεια, mis tähendab “ilmutust”, Jeesuslapse esitlemist külla tulnud kolmele targale 12 päeva pärast jõule). La Befana folkloor tekkis esmalt Kesk-Itaalias ja levis sealt üle kogu Apenniini poolsaare. Roomas ja selle provintsis on La Befana tuntud tegelane ja temale on pühendatud mitmeid rahvaviise ning luuletusi. Giovanni Pascoli, Itaalia 19. sajandi luuletaja on tema auks kirjutanud tuntud luuletuse, mida kõik haritud itaallased peast teavad - "Viene viene la Befana, vien dai monti a notte fonda..." ("La Befana tuleb mägedest öö sügavuses..." ). Nii nagu kolm kuningat tõid kingitusi Jeesuslapsele, nii toob La Befana igal aastal 5. jaanuari öösel vastu 6. jaanuari kinke headele lastele," rääkis Andrea Bochese.

"La Befana on eakas naine, kel paksud riided seljas, soe müts peas, pikad sokid ja katkised suured saapad jalas. Ta on armas, pikkade juuste ja kongus ninaga memm, kel on hea iseloom. See tagasihoidlik, vaene naine lendab mägedest kohale põrandaharja abil. Vahel saadab teda eesel, kes kannab tema eest rasket kotti, mis sisaldab sütt (musta värvi suhkrut), komme, šokolaadi ja mänguasju."

"Ta lendab katuste kohal, vahel peatub ja kuulab läbi korstna ning seal, kus tunduvad olevat head lapsed kukub korstnast alla kaminasse sokk, mis täis mänguasju ja maiustusi. Ka "halbadele" lastele kukub korstnast alla sokk, kuid see on täis "sütt" ja kuivatatud kastaneid."

"La Befana võib ka öösel korstnast sisse tulla ja panna aknalaual olevatesse või kamina küljes rippuvatesse suurtesse sokkidesse sütt (musta värvi suhkrut, maiustusi ja väikesi kingitusi). Kui laps on tubli olnud, siis ootavad teda hommikul soki sees kommid ja kingitused, aga kui ta palju jonninud ja olnud sõnakuulmatu või teinud hiljuti pahandust, siis võib ta soki seest karistuseks "söetükid" leida. Kuna ta on hea vana naine ja üldsegi mitte kuri, siis ta ei pane kunagi soki sisse ainult sütt. Viimane on lapsele sõnumiks, et ta võiks edaspidi püüda natukene parem olla."

"La Befana legend on osa Vana-Rooma kultuuripärandist. Teda seostatakse Vana-Rooma paganlike uskumustega, mille kohaselt lendasid 12 päeva jooksul alates 25. detsembrist (ehk siis kuni 6. jaanuarini) põldude kohal naissoost jumalused tähistamaks talveund ja maaelu tsükli lõppu, samaaegselt külvates ja õnnistades maad, tehes selle viljakaks ja valmis uueks aastaks ning järgmiseks saagiks. Sel põhjusel on La Befana vana, sest teda seostakse talvega, ehk siis looduse surma ja elutsükli lõpuga. Seetõttu on ta ka soojalt riides."

Millised on Teie lapsepõlvemälestused, mis seostuvad kolmekuningapäevaga?

"Meenub, kuidas ma 5. jaanuari öösel vastu 6. jaanuari koos vanemate ja vanaemadega ning õe ja vennaga meie Varese provintsis, Šveitsi piiri vahetus läheduses asunud majakeses öösel La Befanat ootasime. Täiskasvanud riputasid suure kivikamina külge pikad punased sokid, mille seest leidsime rohkelt maiustusi, eriti šokolaadikomme. Nalja ja väikese üllatuse pärast oli soki sees alati ka mõni väike tükk musta suhkrut. Ülimagusat ja väga kõva. Kui sütt soki seest ei leidnud, siis ei võinud kindel olla, et tegemist oli tõesti La Befanaga. Musta värvi suhkur oli sümboolne, see ei kuulunud söömisele."

Kas kolmekuningapäeva tähistatakse ka sööminguga?

"Kolmekuningapäeval on oodata suures koguses La Befana suhkrut! Maakonniti toidud varieeruvad. Peaaegu kõigis piirkondades on traditsioonilisi sajandeid vanu retsepte, mis paratamatult seotud magustoitudega."

"Piemonte maakond, Põhja-Itaalias, eriti Cuneo piirkond on tuntud Fugassa d'la Befana poolest. See kook meenutab kuju poolest karikakart. Traditsiooniliselt on selle koogi sisse peidetud üks valge ja üks must uba. Kes need üles leiab, ei võida aga midagi, pigem peab teistele välja tegema. Kes leiab valge oa, maksab lauale serveeritud focaccia eest, kes aga leiab musta oa, tasub kõikide jookide eest ja loomulikult ka veini ja muude kangete jookide eest nagu näiteks grappa jne."

"Kirde-Itaalias, Veneetsia ja Veneto piirkonnas on kombeks süüa La Befanal nn pinsat, mis sarnaneb pizzaga, aga on valmistaud maisijahust ja kuivatatud puuviljadest."

"Kesk-Itaalias, ehk Toskaanas jätkatakse ettevalmistusi kolme kuninga saabumiseks Cavallucci di Siena (Siena hobused) küpsiste valmistamisega. Need on pehmed küpsised, mis on valmistatud vee, suhkru, mee, suhkrustatud puuviljade, aniisi, pähklite ja pärmiga. Tehakse ka nn Befaninisid- tsitrusviljadel põhinevad pätsikesi koos rummiga, mis on kaetud värvilise pähklipuruga."

"Liguurias, mere ääres serveeritakse Anicinisid, aniisist valmistatud küpsiseid, mida süüakse magusa veini kõrval. Neid küpsiseid võetakse kahe sõrmega ja kastetakse veini sisse (näiteks Vin Santo) just nii palju, et nad imbuksid ja muutuksid pehmemaks. Tõeline delikatess!"

"Lõuna-Itaalias, eriti Campania maakonnas, mille pealinn on Napoli, on traditsiooniks Stuffolid, ehk magustoit, mis koosneb paljudest pasta pallikestest, mis valmistatud jahust, munast ja suhkrust ning sisaldavad ka aniisilikööri. Seda praetakse õlis või searasvas, kaetakse sooja meega ja serveeritakse taldrikul sõõrikukujulise magustoiduna, mille peale raputatakse suhkrustatud puuvilju või värvilisi mandleid."

"Lõunas, poolsaare teisel rannikul, Puglia maakonnas on olemas Purcidduzzi ja Bari cartellate, mis on valmistatud jahu, õli ja kuiva valge veini segust, millest saadakse spiraalikujulised pastaribad. Selle kujundus meenutab roosi ja on täis väikesi nõgususi ja vahesid, mis pärast praadimist peavad olema kastetud keedetud veiniga või keedetud viigimarjadega.

Kas tähistate kolmekuningapäeva ka Eestis?

"Jah, tähistan rikkalikuma ja pidulikuma lunasöögiga seltskonnas ja osalen Rooma-Katoliku kirikus peetaval kolmekuningapäeva missal. Eelpool nimetatud maiustusi pole Eestist võimalik leida. Neid peab tellima või paluma sugulasel postiga saata."

Andrea jagas Oma Maitsele ka La Befana küpsiste (Cavallucci di Siena) retsepti.

KOOSTISAINED:

300 g "00 grupi" jahu (annab elastse taigna
250 g suhkrut
100 g Kreeka pähklit
70 g suhkrustatud apelsini
50 g mett
aniisiseemneid (8 tk)
jahvatatud kaneel
küpsetuspulbrit

Valmistamine:

Sega kausis jahu ja purustatud aniisiseemned ning hakitud Kreeka pähklid, väikesteks kuubikuteks lõigatud suhkrustatud apelsinitükid, jahvatatud kaneel ja küpsetuspulber.

Lahusta suhkrut ja mett väikeses potis 50 g vees. Kuumuta kuni täieliku lahustumiseni, mil hakkab tekkima siirup. Seejärel vala siirup eraldi kaussi ja sega massi lusikaga.

Vormi 12 palli (u. 5 cm läbimõõduga x 2-2,5 cm paksuseks palliks) võttes need jahuga kaetud sõrmede vahele (sest mass on natuke kleepuv). Seejärel aseta pallid küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja puista peale natuke jahu.

Pane ca 20 minutiks 150-160 kraadisesse ahju. Võta küpsised ahjust välja ja lase jahutada.

Vaata fotodega valmistamisjuhendit SIIN