Foto: Shutterstock
Praegune eriolukord on inimese organismile nii vaimses kui füüsilises mõttes stressirohke, stress aga on üks peamisi põhjusi, miks inimesed kipuvad üle sööma ning tegema ebatervislikke valikuid.

„Stress on keha ärritav seisund – siis ei tööta immuunsüsteem täiel võimsusel ja läheb hoopis säästurežiimile. Kui kehas on kõrge stressihormooni tase, hakkab organism kõige esimesena kokku hoidma immuunsüsteemi arvelt. Stressis olles on meie ainevahetus passiivne ning ei tööta normaalselt. Seega pole stressisöömine mõistlik, vaid pigem nõiaringi algus,“ rääkis Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu.

Täpselt sellisesse olukorda sattuski muusik Artjom Savitski, kes avastas, et kodus olles on tema toiduvalik muutunud ühekülgseks ning ebatervislikuks. Samuti polnud ta harjunud käima harva poes ning oma toidukordi planeerima.

„Vaatamata pingutustele jääb külmakapis ikka mingeid asju üle, mille riknemist püüan pead ragistades vältida. Või siis vastupidi, saab osa toiduained otsa enne järgmist poekülastust. Lisaks peab kurbusega tunnistama, et isolatsiooni ajal isutavad päevad läbi kodus istudes pigem rasvased patutoidud, mis kehakaalule hästi ei mõju,“ kirjutas Artjom Tarbime Targalt Facebooki grupis.

Artjom võttis vastu toitumisnõustaja väljakutse jälgida nädal aega spetsiaalselt Artjomile tehtud menüüd, mis peaks muusikul aitama korrastada oma toitumist ning ostma õigeid toite parajates kogustes.

„Artjomi toitumispäevikut selgus, et ta sööb liiga vähe,“ märkis Merisalu. „Nii võivad pikapeale tekkida eluks vajalike toitainete puudused, mis omakorda mõjutavad üleüldist tervist ja loovad soodsa pinnase haigestumiseks. Artjomile tehtud uue menüü eesmärk on immuunsüsteemi tugevdamine viiruste leviku ajal. Tema toitumiskava sisaldab nüüd kvaliteetseid süsivesikuid nagu köögiviljad, puuviljad, marjad ning erinevad teraviljad. Valitud said riis ja toortatar, tavapärase makaroni asemel on aga hoopis suvikõrvitsanuudlid. Tänu sellele saab Artjom rohkem energiat, soolebakteritele olulisi kiudaineid, eluks vajalikke vitamiine, antioksüdante ning mineraale. Samuti on toitumiskavas palju seemneid-pähkleid ning lehtköögivilja ja ürte.“

Artjom sõnas oma uue menüü kohta, et üldiselt on kõik toidud sellised, millega ta elu jooksul on mingil moel kokku puutunud. Aga retsept, mis ta totaalselt heas mõttes pahviks lõi, oli tšiiapuding. „No nii maitsev ja easy. Võtad lihtsalt tšiia seemneid ja kaerajoogi, segad kokku, paned külmkappi ja valmis. Kaunistuseks ja maitselisandiks panna peale marju või mis iganes hing ihaldab. Võib läheneda loominguliselt! Kindlalt jääb minu menüüsse ka edaspidiselt. Proovige kindlalt!“

Kuidas vältida näksimist?

„Enne näksima hakkamist aga küsige endalt: kas ma olen näljane? Olen ma joonud piisavalt vett?,“ soovitab Merisalu. „Ole endaga aus ja mõtle hästi järele, miks sa tegelikult näksid! On see suhkrusõltuvus lemmikšokolaadist või on äkki lihtsalt igav? Ära söö, kui vaatad telekat või oled ennast unustanud sotsiaalmeediasse. Nendel hetkedel on soovitatav hoopis mediteerida. Küll aga võib nende tegevuste kõrvale täiesti süümepiinadeta näksida sellerit, mille söömine kulutab rohkem kaloreid kui seller ise sisaldab. Näksi rohkem värsket köögivilja, see on hea viis, et süüa tasakaalustatult ja mitmekesiselt.“

Mida varuda ja süüa praegu?

  • Täistera kaerahelbeid, hirssi, toortatart, täistera riisi, musta riisi, punast riisi, erinevaid kaunvilju, külmutatud marju (maasikad, vaarikad, astelpaju, jõhvikas, aroonia, metsmustikas, kirsid, sõstrad), võilillelehti ka võilillejuurepulbrit.
  • Ärge unustage seemneid ja pähkleid! Pähkleid ja seemneid saab lisada hommikupudrule, smuutile, värskele salatile, voki- ja pajaroale või süüa neid vahepalana. Unusta ära kommid ja piimašokolaad ning söö rohkem kanepiseemneid, linaseemneid, tšiiaseemneid, kõrvitsaseemneid, mandleid jne.
  • Kui elad puhtas looduses ja linnamürast kaugel, mine korja õues rohelist ja söö seda. Karulauk, värsked naadivõrsed, väge täis nõges, võililletupsud ja lehed, kuusevõrsed, männikasvud jne. Linninimesed saavad toidupoest ostetud potis lehtsalati ümber istutada ja ürte aknalaual või rõdul kasvatada, et sealt oma maarohi kätte saada. Teraviljast ja seemnetest proovi kodus idandamist, sisaldavad need ju kasulikke ensüüme ja lähevad ka köögivilja portsjoni alla.