Kuressaare GinFest 2019 Foto: Keiu Virro
Kuressaares toimunud GinFest 2019 tutvustas Eesti ja naaberriikide viimaseid džinnitrende. Maitsetele kommenteeris “Balti sõda” ehk Eesti-Läti aktsiisilangetusrallit Läti käsitöödžinnitootja. Tšehhi džinnimeister räägib aga, kuidas ta 50aastaselt oma elu pea peale pööras ja nullist end joogimaailma täieõiguslikuks osaliseks töötas.

Esimesel augusti nädalavahetusel toimus Saaremaal GinFest 2019. Nime järgi pikalt arvama ei pea, milline jook pjedestaalil oli. Kuressaares GOSPA fuajees võtsid koha sisse seitse eesti ettevõtet ja kümme välismaist brändi. Toimus mitme džinni esmaesitlus. Lisaks töötoad, džinnikruiisid ja džinnijooga.

Festival on Eestis esimene omasugune, toimumiskord oli aga järjekorranumbriga kaks. Umbes samasuguse numbri mõõtu suurusjärgus on festival aastaga ka kasvanud. Käsitöödžinnihullus on Eestis jätkuvalt tõusuteel, hoovõtt on aga toimunud juba mitu aastat. Siinsel turul on kanda kinnitanud üksjagu huvitavaid tootjaid.

Festivali alusepanijaks on Lahhentagge, täpsemalt selle loojad, abikaasad Tarmo Virki ja Maarit Pöör. Lisamärkusena: kena, et Lahhentagge nimi on taas kaardile toodud. Senini seostus see peamiselt Antarktika-ekspeditsiooni juhtinud Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshauseniga, kelle sünnikoht samanimeline Saaremaa paik on.

Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro

Ehkki tooted pandi GOSPA fuajees välja kella neljast, algas festivalipäev minu jaoks oluliselt varem. Kell 10.30 väljus Raiekivi säärelt esimene džinnikruiis. Paar tundi kaljas Hoppetil, ainsal Eestis ehitatud ja tänaseni sõidukõlbulikul sõjaeelsel purjelaeval, andis päevale mõnusa stardi. Džinni asemel meenutati küll hoopis seda, kuidas maitseb Saaremaa (kodune) õlu. Peamiselt oli see sõit aga lihtsalt võimalus õndsa näoga merd jälgida. Muide, mõned kruiisilised viisid kogemuse sammu kaugemale, tähendab, kõrgemale, ja vaatasid merd ja Saaremaad Hoppeti masti otsast (mitte koostöös rohke džinniga, ütlen igaks juhuks lisamärkusena).

Pärastlõunast algas aga tutvuse tegemine erinevate džinnide ja džinnikokteilidega, millest nii mõnedki juba heaks tuttavaks on saanud. Hoopis iseasi on aga neid kõrvuti mekkida. Selge, et kurvaks ei pea neil päevil jääma ükski kodumaise džinni fänn. Valikut meil jagub. Seejuures ei mõelda ainult maitsetele, vaid ka disainile. Esteetilisele meelele igal juhul korralik pai.

On neid, kes on keskendunud ainult džinnile (Junimperium, Lahhentagge. Viimane pakub ka Lahjentagge toonikuid, mis saavad nime eest boonuspunkti). On ka neid, kelle puhul džinn on üks mitmest tootest (Põhjakal no57, Moe Mohn Poppy, džinne teeb ka siidritega tuntust kogunud Peninuki). Lisaks võib nii mõnigi uhkeldada juba erinevate rahvusvaheliste tunnustega (Junimperiumi tegijad võivad oma kuldmedalitest küllap pikalt rääkida).

Kvaliteetsete jookide pikaaegsetele huvilistele pole tuttavad mitte ainult joogid, vaid ka baarmenid. Näiteks Dissidendi ja Andrei Kazakovi nimed käivad kokku ilma pikema mõtlemiseta. Seekord oli Andrei muuhulgas ametis ka töötubade läbiviimisega. Näiteks punšitöötoa.

Siinkohal kiired haridusminutid. Kust tuleb punši nimi, küsis Andrei ja pakkus kohe ka võimalikud vastused. Näiteks võib see olla laen sanskriti keelest, tähendusega “viis”. Number tähistab punši viit osist: alkohol, suhkur, midagi happelist, vesi ja tee. Või siis tähistab see hoopis teatud suuruses vaati, millega alkoholi transporditi. Töötuba ise tähendas lõpuks aga ootuspäraselt maitsvat tulemust, mille, ütleme, degusteerimisega kohapeal ka kiiresti peale sai hakatud. Rääkimata hüppelisest huvitõusust kodus ämbritäite viisi punši segama hakkamise vastu.

Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro

Tippkokk Alar Aksalu oli teinud GOSPA restorani spetsiaalse džinnimenüü, mida oli keeruline ignoreerida. Vähemasti olukorras, kus festivali korraldaja Tarmo Virki juba mitmendat korda mööda kõndis ja õndsa naeratuse saatel ohkas, et “see magustoit...” Ehk siis Lahhentagge džinniga koorekreem valge šokolaadiga, Lahjentagge kuuse tooniku jelly, Põhjaka džinni pohlasorbett. Ajaloolise tõe huvides: oli tõesti väga maitsev.

Arvata on, et festival tuleb veelgi hoogsamalt juba järgmisel aastal. Senise põhjal on jäänud mulje, et väiketootjad Eestis ja naabruses ei näe üksteises niivõrd konkurenti, kui võimalust jõud ühendada. Tundub mõistlik nii strateegia kui õhkkonna huvides. Subkultuuri mõõtu üritus ja tegijad, kes seal esindatud on, moodustavad mõnusa õhkkonna. Ja kui vähegi võimalust, on lihtsalt tore toetada väiketootjaid, kes on hingega asja juures. Suured saavad niisamagi.

Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro
Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro
Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro
Kuressaare GinFest 2019
Foto: Keiu Virro