Hammaste harjamine vähendab igemete ja hammaste vahel elavaid baktereid ja takistab nende liikumist teistesse elunditesse. Shutterstock
Ulatusliku uurimise järel selgus, et usinatel hammaste harjajatel on vähem südame rütmihäireid ja südame- puudulikkust. Meil soovitatakse hambaid harjata kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Võttes arvesse viimaseid uuringutulemusi, siis võiks lisada veel ühe hammaste harjamise korra - keskpäeval.

Lõuna-Koreas viidi elanike seas läbi laiaulatuslik uuring, mille põhjal kolm või enam korda päevas hambaid harjanud põdesid teistest vähem südamepuudulikkust ja südame rütmihäireid. Südame rütmihäire korral muutub pulss kiiresti ja ebaühtlaseks. Seisund ise ei pruugi alati olla eluohtlik, aga sellega kaasneb ebameeldiv tunne.

Südamepuudulikkus on südame pumbafunktsiooni langus, mille tagajärjel ei suuda süda organismi piisavalt varustada hapnikurikka verega. Südamepuudulikkus seisneb, kas südame võimetuses kokku tõmbuda ning verd enesest välja paisata või võimetuses lõõgastuda ning verega täituda.

Südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid tekib teiste südant kahjustavate haiguste tulemusena, kui need haigused on jäänud diagnoosimata või ravimata.

Sama uurimisrühm leidis seoseid suu tervise olukorra ja ohtlike südame-ja veresoonkonna haiguste vahel, nagu südameinfarkt, ajuvereringe häireid ja südameseiskumine. Selgus, et südamega seotud haigusjuhtumid on üldisemad neil, kes on kaotanud mitmeid hambaid.

Uuringu käigus selgus, et kui lisada tavapärasele kahele hammaste harjamise korrale veel üks harjamise kord, siis see vähendab südamest tingitud haigusjuhtumite riski 9%.

Järjekindlalt hambaarsti poolt tehtud puhastused vähendasid haiguste riski 14%. Uuringust selgus, et kolm korda või rohkem päevas hambaid harjanud kannatasid südame rütmihäire all teistega võrreldes 10% vähem ja südamepuudulikkuse risk oli nende puhul 12% väiksem.

Seoulis asuva Ewha ülikooli arstiteaduskonna abiprofessori Tae-Jin Song Ewha sõnul jälgiti üle 160 000 inimese keskmiselt 10 aasta vältel. Tulemused avaldati Euroopa JOURNAL of Preventive Cardiology teaduslehel. Üldteada fakt on, et hambaid tuleb hoidagi teistelgi põhjustel, sest suus olevatel bakteritel ja kroonilistel põletikel võib olla kaasmõju teistele haigustele, näiteks Alzhaimerile.

Korea teadlased on arvamusel, et hammaste harjamine vähendab igemete ja hammaste vahel elavaid baktereid ja takistab nende liikumist teistesse elunditesse.

Parodontiiti pöhjustav Porphyromanas gingivalis bakter võib näiteks muuta seedekulgla bakterite mikrobioomi. Soolebakterite tekitatud toksiinid võivad põhjustada madalapõhjalist põletikku.

Kõik suuinfektsioonid on sõltuvuses suu mikrobioomi ja selle tasakaaluga. Kui suu mikrobioom on häiritud, siis on häiritud ka seedeelundkonna tasakaal. Lõpptulemuseks on põletik, mis avaldub mitmete haiguste põhjusena.

Korealased on enamasti usinaid hammaste harjajad. Rahvastiku uurimisega selgus, et üle 40% harjab hambaid üle kolme korra päevas või sagedamini. Kahel korral päevas harjas hambaid 45% ja üks kord päevas või isegi alla selle umbes 15% rahvastikust. Mida puhtamad on hambad ja suu, seda parem on see üldisele tervisele. Hammaste puhastamise juures on oluline õige tehnika. Ainuüksi kordade arv ei ole määrav, vaid hambaid tuleb osata puhastada hoolega. Tihedamas hammaste harjamises ei ole midagi paha, kui seda ei tehta liialt tugevalt.

Eesti Hambaarstide Liit annab teada, et Eesti laste hambad on vaatamata tasuta ravile kehvas seisus. Hiljuti haigekassa tellitud uuringu käigus selgus, Eesti laste hammaste tervis on Euroopa keskmisega võrreldes nigelam.

Haigekassa terviseedenduse peaspetsialisti Taisi Kõivu sõnul sõltub laste hammaste tervis ennekõike vanematest, kes üldiselt teavad, kuidas hammaste eest hoolitseda.

“On neid, kes teavad, aga kahjuks peab ütlema, et täna on ka neid perekondi, kellel on pere peale üks hambahari või kes ei pese hambaid üldse. Selliseid tulemusi on meie uuringus välja tulnud, mis on väga kurb. Selliseid peresid on kahjuks väga palju,” rääkis Kõiv.

Laste hammaste tervis ennekõike vanematest, kes üldiselt teavad, kuidas hammaste eest hoolitseda.
Shutterstock

Hambaarst Marek Vingi sõnul on Eesti rahva aukliku naeratuse põhjuseks liiga hea elu – süüakse liiga palju, liiga sageli ja süsivesikuterikast toitu.

“See on suhkrust tingitud haigus, see on süsivesikutest tingitud haigus. Kui me hambaid peseme, siis pooled bakterid jäävad suhu alles ja peavadki jääma. Bakteri kvaliteedi muutmiseks, selle ühiskonna, bakteri ühiskonna sõbralikumaks muutmiseks tuleb nad paastule panna,” rääkis Vink.

Hambaaukude tekkimist saab Vingi kinnitusel vältida, kui janu kustutada veega, toidukordade vahele jätta kolme-, neljatunnine paus.

Allikas: Helsingin Sanomat ja Eesti Hambaarstide Liit