Üldiselt valmistati sel päeval kogu Eestis hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Suurtest seajalakontidest tehti vurr: kontidesse uuristati augud, tõmmati nöör läbi ja vurr oligi valmis.Tänapäeval saab sellist vurri teha kahe suure auguga nööbist.

Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

Vastlakombe järgi ei või söömisega pimeda peale jääda ja enne õhtusööki tuleb kindlasti saunas ära käia. Külvimees peab vastlapäeval üheksa korda sööma, siis annab põld üheksakordse saagi. Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Vastlapäeval on/oli kesksel kohal ka vastlasõit ja liulaskmine. Usuti,et mida pikem liug, seda jõudsamalt kasvab lina.

Vastlapäev kuulus ka nii nimetatud naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.

Allikad: Wikipedia, Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade andmebaas

VAATA LISAKS: