Vapsikukütid

Suurema osa Hiina jaoks on putukasöömine jäänud iidsesse ajalukku, kuid on ka neid, kes hoiavad vanu kombeid siiani elus. Sichuani provintsi mägedes elav lisu rahvas mitte ainult ei söö vapsikuid, vaid ka kasvatab neid. Jaht delikatessiks peetavatele vapsikutele on Sichuani mäesoppides kestnud juba sajandeid ega näita ka nüüdisajal vaibumise märke, vahendab GBTimes.com.

Loo autor kohtus Nanshani linnakeses Zhang Zhengshuniga, kes on kohalike seas tuntud kui vapsikukütt. Zhang oli kunagi üks valla juhte, kuid pärast pensionile jäämist hakkas ta tegelema sootuks ohtlikuma alaga – vapsikute jahtimise ja kasvatamisega.

Zhangi vapsikukasvandus asub ühe büroohoone taga. Iga vaba pind on kaetud vapsiku- ja mesilaspesadega. Mõned olid riputatud räästa alla, mõned bambuskeppide külge ja teised lähedalolevate puude otsa. Pesade elanikud oli Zhang kinni nabinud vabas looduses, et nad siis kodustada.

Kotkapilk toob edu

Uudishimu kasvamas, palus meie autor Zhangil selgitada, kuidas tal õnnestus sellise vägitükiga hakkama saada. Putukaküti sõnul põlvneb enamik Nanshani linnakese elanikke lisu rahvast. Põlvkondade kaupa on nad elanud linna ümbritsevates mägedes ja hoidnud alal traditsioonilist lisude looduslähedast elustiili. Seetõttu on kõik kohalikud loomad, linnud ja mutukad lisudele hästi tuttavad. Sealhulgas ka vapsikud, keda lisud kütivad ja kelle vastseid nad peavad ülimaks delikatessiks.

Kohalikele põllumeestele on vapsikute jahtimine tulutoovaks ajaviiteks, kuid vihaste putukate kodustamisega tegelevad vaid vähesed. Zhangi sõnul on vabas looduses pesitsevate vapsikute jahtimiseks kolm põhilist meetodit. Esiteks tuleb oma silmad lahti hoida. Kogenud jahimehed leiavad pesa üles pelgalt nii, et jälgivad, kuhu suunas vapsikud lendavad. Teiseks meetodiks on otsimine. Jahimehed jalutavad metsas ja otsivad kohti, mis võiks olla vapsikutele ideaalseks elupaigaks.

Mõlemad meetodid nõuavad teravaid kõrvu ja silmi ning vaatlusoskust. Kuid kumbki viis ei pruugi tulemust anda, kui jahimees jääb oma saagist liiga kaugele maha.

Püünis ja sööt

Siinkohal tuleb mängu kolmas meetod ehk märgistamine, mida tutvustas meile kõigest 16aastane vapsikukütt Gu Xiaoqing. Vaatamata oma noorele eale on Gul juba neli aastat töökogemust. Ta on sageli koos oma sõpradega mägedes vapsikupesi otsimas. Tavaliselt võtavad nad väiksemad pesad koju kaasa, et noored vapsikud saaksid aega kasvada, enne kui jahimehed nad linnas gurmaanidele maha müüvad.

Suitseva puupilpa abil täiskasvanud vapsikutest vabanenud Gu lõikab pesa lahti ja kaevab vastsed välja. Eurooplase jaoks väga ebaisuäratava välimusega vastsed on kohalike sõnul äärmiselt maitsvad. Inimesed maksavad vapsikuküttidele nende raske töö ja vaeva eest heal meelel ka väärilist tasu. Teismeline Gu teenib vapsikuvastseid müües märkimisväärselt suurt taskuraha.

Ja nagu mainitud on Gu üheks eduvõtmeks märgistamine. Noormees selgitab, et kuna vapsikud söövad teisi putukaid, siis saab ta neid söödana kasutada. Gu püüab kinni rammusa kiili ja torkab selle bambusora otsa. Sellega on lõks valmis, nüüd tuleb valmistada püünis. Gu võtab taskust valge sule ja seob selle juuksekarva otsa. Vapsikute püüdmine on peen töö, mis nõuab kõvasti näpuosavust.

Küttidel ei tule kaua oodata, peagi on kohal surevat kiili haistnud vapsik, kes sööstab oma saagile kallale nagu näljane tiiger. Kuni ta söömisega ametis on, seob Gu juuksekarva vapsiku külge. Lõpuks hammustab vapsik kiilil pea otsast ja võtab selle tugevalt enda haardesse. Kui vapsik oma saagiga minema lendab, siis annab tema teekonnast märku juuksekarva otsas sirav valge sulg. Märgistatud vapsikut jälitades leiabki kütt tema pesa.

Vapsikute küttimine on ühe linnavurle jaoks paeluv, kuid ohtlikuna näiv tegevus. On raske mõista, miks riskivad vapsikukütid kibedate nõelamistega või kuidas nad viitsivad tundide kaupa mäenõlvu kammida. Kuid isegi, kui vapsikuvastsete mekk sind külmaks jätab, on võimatu mitte tunnustada selle loodusrahva vaprat ja kannatlikku meelt. Esivanemate kommete au sees hoidmine paneb lisude ees mütsi maha võtma, olgu selle vapsikute söömisega, kuidas on.