Foto: Mari-Liis Ilover
Armastad häid maitseid, lõhnu ja värve? Küllap pead lugu siis ka mesilastest, sest just neile ja teistele tolmeldajatele peame oma värvilise maailma eest tänulikud olema.

Kui panna silmad kinni ja mõelda maailmast, kus ükski õis ei õitse, mismoodi maailm see oleks? Kevadel ei oleks tunda toomingalõhna ja raadiost ei lastaks vana laulu, mis kõneleb soovist olla kodus siis, kui õunapuud õitsevad. Keegi ei saaks sellest õunapuude-teemast aru. Mandlipiima ei oleks. Lapsed ei teaks, mis on mustikad, ja aedmaasikad oleksid tillukesed nagu herned. Suve lõpul ei ummistaks poode arbuusikastid ja kõrvitsaretsepte me ei jagaks, sest neid toite pole millestki teha. Pärnapuud ei sumiseks suvesüdames. Mets ja pargid oleksid rohelised, aga lillelisi värvilaike napib, neid õieti polegi.

Inimesed ja tolmeldajad on vähemalt ühes asjas ühtemoodi – meile mõlemale meeldivad lilled.

Mesilased ja lilled

Londoni kuninglik geograafiaselts kuulutas aastal 2019 mesilased kõige tähtsamateks elusolenditeks maailmas. Miks? Aga sellepärast, et 78% metsikutest taimedest vajab tolmeldajaid. Mesilased koos kimalaste, liblikate ja teiste tolmeldajatega aitavad õistaimedel paljuneda.

Mesilased ilmusid Maale koos esimeste õistaimedega. Kui tolmeldajaid poleks toona arenenud, poleks õistaimed Maa peal levida saanud. Või loodaksid kõik taimed tuulele, et see neil paljuneda aitaks. Kui nüüd tolmeldajad kaoksid, ei suudaks õitsvad taimed oma paljunemise strateegiat nii kiiretsi ümber sättida ja hääbuksid liikide kaupa.

Aga mitte ainult taimed. Koos taimedega hakkaksid kaduma ka teised eluslooduse liigid, keskkonnas on kord juba nii, et iga liik on seotud teisega. Kui pole taimi, ei saa putukad süüa. Kui pole putukaid, ei saa süüa närilised. Kui pole närilisi, ei saa süüa linnud ega väikekiskjad. Kui pole linde, ei saa süüa väikekiskjad.

Mesilased katavad laua

Mesilaste roll meie toiduga varustamises on hiiglaslik – 84% Euroopa põllukultuuridest sõltuvad kas täielikult või osaliselt putukatest seemnete tootmisel ning suurema ja kvaliteetsema saagi andmisel. Võib isegi öelda, et iga kolmas suutäis, mida me sööme, jõuab meie lauale tänu tolmeldajatele. See tähendab, ilma mesilasteta ei oleks suurt osa meie lemmiktoitudest! Tolmeldamist vajavad paljud puu- ja köögiviljad ning marjad.

Paraku pole mitte ainult puu- ja köögiviljad need, millest me ilma jääksime, kui mesilased kaoksid. Kuna tolmeldamist vajavad ka ristik ja lutsern, mis on veiste põhitoit, siis muutuks ühekülgsemaks ka lehmade toidulaud ning selle tagajärjel vähenevad piimasaagid, vähem saaks toota juustu, jogurtit, jäätist; ka lihatoodang väheneb, kuna loomasööda hulk väheneb… Kaoksid paljud meie lemmiktoidud ja teiste hind tõuseks taevasse.

Mesilasteta maailm oleks maitseta, värvita, lõhnata, üheülbaline ja toitainetest vaene. Poleks lilli, mille ilu pakub luuletajatele ja kunstnikele inspiratsiooni, ja mida teeksid need sajad ja tuhanded rohenäpud-aiahuvilised, kes kevadeti aiahooaja algust ära ei jõua oodata, et seemned mulda pista? Selgi moel seisavad mesilased, kimalased ja teised väikesed tolmeldajad meie tervise ja heaolu eest, tehes märkamatult oma igapäevatööd.

Mis viljad sõltuvad mesilastest?

Mandlid sõltuvad täielikult tolmeldajatest. Ilma tolmeldamiseta ei kanna mandlipuu vilja. Ka mesilastele on mandlipuud vajalikud – nad õitsevad varakevadel ja on seega esimesed, mis varustavad mesilasperet õietolmuga.

Mustikad – ilma mesilaste ja kimalasteta võivad mustikasaagid väheneda isegi 90% võrra. Mustikad ei suuda moodustada piisavalt seemneid, kui neid ei tolmeldata.

Apelsinid sõltuvad suuresti tolmeldajatest. Enamik looduslikest apelsinipuudest ei kannaks vilja, kui neid ei tolmeldataks. Aretustöö käigus on apelsinipuust loodud ka iseviljuvaid sorte, seega mõningal määral apelsine oleks ka mesilasteta maailmas.

Kõrvits vajab kindlasti tolmeldajate abi, et viljuda (välja arvatud mõned iseviljuvad sordid). Kui mesilasi poleks, kaotaks maailm 90% kõrvitsasaagist.

Vaarikad vajavad tolmeldajaid, et viljad oleksid suured ja neid oleks rohkem.

Maasikate viljade moodustamise jaoks pole tolmeldamine küll vajalik, kuid saagi suurendamiseks ja suuremate viljade saamiseks on mesilased maasikapõllule väga oodatud.

Kurgid – ilma mesilasteta ei tule kurgipõllult saaki. Kurgisaakide vähenemist on maailmas juba märgatud.

Sinep – kolmandik sinepiliikidest ja -sortidest vajab mesilasi, et paljuneda. Sinepitaime seemneid läheb vaja ka hapendamisel ja marineerimisel!

Sibulad koristatakse enne õitsemist ja seega pole sibulasöömiseks tolmeldajaid vaja. Küll on aga mesilasi tarvis, kui vajame sibulaseemneid.

Pipar saab hakkama ka tuultolmeldamisega. Siiski on piprasaak tolmeldajate abiga suurem. Põllumehed teavad seda ja sageli kasutatakse pipra kasvatamisel kasvuhoonetes spetsiaalseid kimalasi või mesilasi, kes kasvuhoonesse tolmeldama tuuakse.

Tomatid on enamasti iseviljuvad. Siiski on tolmeldajate abiga tomatisaagid suuremad. Seega oleks mesilasteta maailmas nappus ka tomatist.

Õunad sõltuvalt väga tugevalt risttolmeldamisest ja on seega üks neist viljadest, mis kannatab kõige rohkem, kui mesilasi pole. Õunasaak ilm tolmeldajateta saaks olema väiksem, õunad nirumad, neis on vähem maitset ja toitaineid.

Kiivi sõltub tolmeldajatest – eriti kimalastest, kes on kiiviõitel eriti tõhusad õietolmu edasikandjad. Ilma tolmeldajateta on kiivide saatus ohus.


Mesilased ja maailma tervis

· Mesilased ja taimed: 78% metsikutest taimeliikidest vajab tolmeldamist, et paljuneda.

· Mesilased ja toit: iga kolmas suutäis, mida me sööme, jõuab meie lauale tänu tolmeldajatele.

· Mesilased ja majandus: kui mõõta rahas mesilaste panust Euroopa Liidu majandusse, võrdub see umbes 14 miljardi euroga.

3 lihtsat retsepti meega

Mett võib süüa muidugi lusikaga otse purgist, aga imehea maitsenüansi lisab mesi ka teistele roogadele. Inspiratsiooni pakub Mari-Liis Ilover.

Küpsetatud Brie juust pähklite, jõhvikate ja meega

Foto: Mari-Liis Ilover

Soolakas juust ja magus mesi, siidiseks sulanud struktuur ja krõmpsud pähklid moodustavad oma vastandumises vaimutava koosluse. Brie’ asemel võib vabalt kasutada ka muud valgehallitusjuustu, näiteks Camembert’i.

1 väike kera Brie juustu (120-125 g)
paar tüümianioksakest (või 1 tl kuivatatud tüümiani)
tilk oliiviõli
musta pipart
6-8 Kreeka pähklit
10-15 jõhvikat
2 sl mett

Valmistamine:

Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja tõsta peale juust. Määri juustu pealispind kergelt oliiviõliga kokku ja pudista peale tüümiani ja musta pipart. Küpseta juustu 200-kraadises eelkuumutatud ahjus 15-20 minutit, kuni juust hakkab pealt kuldseks tõmbuma ja sisu on vedel.

Kui juust ahjus, tee mesine pähkli- ja jõhvika lisand. Selleks tõsta väikesesse potti 2 sl mett ja kuumuta kergelt soojaks. Ära keeda. Lisa Kreeka pähklid ja jõhvikad, sega soojendades läbi. Tõsta kate küpsenud juustule. Paku kohe soojalt.

Lisandiks sobivad hästi röstsai, kreekerid, leivakrõpsud, viinamarjad, pirnilõigud, viigimarjad.

Meeporgandid

Foto: Mari-Liis Ilover

Meeporgandid mõjuvad kui teraapia kõigile, kel on lapsepõlvest maitsetutest lödiks keedetud porganditest saadud trauma, millest välja kujunenud raskekujuline porgandipõlgurlus. Krõmpsud porgandid magusa mee, särtsaka sidruni ja maitset täis tüümianiga teevad selliste õnnetutega imet!

500 g porgandeid
1 küüslauguküüs
2 sl oliiviõli
1 sl võid
2 dl vett 2+2 sl vedelat mett
poole sidruni mahl ja riivitud koor
4 tüümianioksakest
meresoola+meresoolahelbeid

Valmistamine:

Puhasta ja tükelda porgandid. Küüslauguküüs viiluta võimalikult õhukeselt. Kuumuta pannil oliiviõli ja või. Vala porganditükid ja küüslauk pannile ja prae aeg-ajalt segades umbes 7 minutit, kuni juurviljad hakkavad kuldset värvi saama. Vala pannile vesi. Lisa mesi, sidrunimahl (koor läheb lõpus) ja tüümian. Maitsestasoolaga. Hauta porgandeid kaane all vaikselt seni, kuni nad on krõmpsküpsed. Aega kulub selleks olenevalt porganditest ja tükkide suurusest 5-7 minutit.

Nüüd võta kaas pannilt ja lase vulinal keema. Keeda seni, kuni peaaegu kogu vedelik on aurustunud. Põhja peale võiks veidi, aga tõesti väga vähe, 1-1,5 supilusikatäit kastmeks jääda. Lisa lõpuks porganditele veel 2 supilusikatäis mett ja riivitud sidrunikoor. Sega kuumal pannil läbi, nii et kõik porgandid oleksid justkui glasuuritud. Kui kasutasid terveid tüümianivarsi, eemalda need enne söömist. Serveerimisel raputa igale taldrikutäiele veel veidi meresoolahelbeid. See toit on nii hea ja maitseid täis, et sobib suurepäraselt omaette söögikorraks.

Gozinaki ehk pähkli-mee maius Gruusia moodi

Foto: Mari-Liis Ilover

Magustoidud ei ole Gruusias kuigi tavapärased. Pole ka midagi imestada: kohalikud värsked puuviljad on paremad kui ükskõik mis kook või komm. Pidupäevadel tehakse siiski ka maiustusi. Gozinaki on sealne traditsiooniline aastavahetuse maiustus, aga nii head asja ei saa ju lubada endale vaid kord aastas.

500 g hakitud Kreeka pähkleid
250 g mett
neutraalse maitsega õli ahjuplaadi määrimiseks

Valmistamine:

Rösti pähkleid 170-kraadises ahjus umbes 10 minutit, siis haki jämedalt. Kuumuta mesi sügavas potis keemiseni. Siis tõsta pott tulelt ja lase maha rahuneda. Kuumuta uuesti keemiseni, lase jälle rahuneda. Tee nii 2-3 korda. Sega juurde pähklid ja kuumuta keskmisel kuumusel 8 kuni10 minutit pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Vooderda ahjupann küpsetuspaberiga, määri see kergelt õliga kokku. Kalla peale mee-pähklisegu, silu pealt ühtlaseks (segu peaks olema umbes 1 cm paksune). Lase jahtuda ja taheneda, siis lõika väikesteks rombideks või ruutudeks.

Mee ja mesilaste kohta saad vaadata ka virtuaalnäitust siit!


Millest Oma Maitse värskes sügisnumbris juttu, saad lugeda SIIN