Katri ja Juhani on end koduköögis mugavalt sisse seadnud. Foto: erakogu
Tuntud eestlastest instagrammerid Katri Palm ja Juhani Särglep on mööda maailma reisides saanud osa nii Euroopa Michelini tähega tunnustatud restoranide parimatest paladest kui Indoneesia putukaturgude eksootikast. Nad on alati tahtnud proovida kõike, mis kohaliku toidukultuuri juurde kuulub. Reisimine erinevates riikides ja arvukates hotellides peatumine pani noored paikseks jäämist igatsema ning nüüd on nende peamine elukoht Balil.

Katril (27) ja Juhanil (30) on värskelt 35-tunnine lend Eestist Indoneesiasse selja taga. Noored räägivad, et võrreldes varasemaga tuleb koroonaviiruse leviku tõttu nüüd reisimist rohkem planeerida. Nad tunnistavad, et äriviisat saada ei olnud keeruline ja lennukid lendasid.

„Kuna turismireise ei ole hetkel võimalik teha, siis kõik peab reeglitele vastama. Enne reisimist tuleb endale selgeks teha, mis põhjustel seda tehakse. Meie eesmärgiks oli tagasi koju tulla, et siin filmida, fotograafia ning Katri elustiili brändiga „Kiss 'n' Thrill“tegeleda. Bali ongi meie peamiseks elukohaks kujunenud, oleme kõik asjad siia enda jaoks ümber sättinud. Eestis viibime parimal ajal – suvel 4-5 kuud,“ räägib Juhani.

„Elame nii, kuidas endale meeldib, reisimine paljudes riikides ja sellega kaasnev oli kurnav ning me otsisime kohta Balil, kuhu paikses jääda,“ lisab ta.

Ideaalsest koduköögist on Juhanil oma nägemus. „Kõik asjad peavad olema organiseeritud ja Katri oskab seda väga hästi!“ ütleb ta. Katri lisab, et nende praeguse rendikodu avatud köök ja elutuba ei ole tema jaoks ideaalne lahendus, sest osa sellest jätkub õue ja temperatuur on Balil enamasti 32 soojakraadi. On ka nauditavaid, jahendama ilmaga päevi, mil köögis toimetamine on tunduvalt meeldivam.

Hiljutine täiendus köögile – roosa pliit.
Foto: erakogu

„Meil on kompaktne väike ahi ja 2 plaadiga pliit. Tellisin internetis 25 euro eest roosat värvi ahju, mis tundus pildi peal palju suurem. Ma ei pannud hinda ja mõõtmeid kokku. Miniatuursusest hoolimata võimaldab see kenasti küpsetada, tegin valget kala ja hästi tuli välja,“ ütleb Katri naerdes.

Katri ja Juhani tunnistavad, et neile meeldib väga süüa teha. Menüüs on erinevad salatid ja mereannid.

„Tundsime varem leivast puudust, ostsime seda Eestist kaasa ja kohale jõudes panime sügavkülma ning hommikuti sõime võileibu. Nüüd on see muutunud ja jahutooteid tarbime vähem. Jälgime, mis meie kehale meeldib, sõltuvalt sellest kasutame rikkalikke toitaineid. Juhani on toitumise osas väga teadlik. Mina patustan Euroopas viibides pasta ja pitsaga, aga paar viimast kuud olen seda vähendanud. Juhani juhib tervislikku teed,“ avaldab Katri.

Jõulude lähenedes tahab Juhani elus esimest korda hapukurki ja hapukapsast teha. Eelnimetatule sekundeerivad peolaual kartul, kala, värske salat, mozzarella tomatiga. „Me pole liha pikalt söönud, varem oli veiseliha kindlalt üks toiduvalikutest, aga viimased 4 aastat seda enam meie menüüst suuresti ei leia. Eelistame mereande. Katri on lihasöömisest loobunud, aga kui mul tekib võimalus kvaliteeteset veise- või lambaliha süüa, siis ikka maitsen,“ avaldab ta.

Elustiil, milles esindatud nii luksus kui askees ja uute maailmaköökidega tutvumine

„Meil on õnnestunud reisimise käigus külastada Michelini giidi poolt tunnustatud restorane. Pariisis asuva hotelliketi Four Seasons Hotels restorani Le Cinq´i kolm Michelini tähte peegeldavad selle gastronoomilist paletti. Sealne kaheteistkäiguline eine muutus lõpuks seitsmeteist-kümnekäiguliseks. See oli huvitav ja natukene hullumeelne kogemus. Esindatud olid kõik vahud, mis maamunal üldse olemas on. Vahetasime Juhaniga taldrikuid, et erinevaid maitseid proovida, mille peale 2 kelnerit ütlesid „ No! No! No!“ ja tegid seda meie asemel sünkroonis ning uued kahvlid anti ka kätte,“ ütleb Katri naerdes.

„Pakutavad maitsekooslused olid intrigeerivad, aga talupoegadest eestlaste järeltulijatena ei pea me lugu peenutsemist. Kogemusena oli see lahe,“ võtab sealse toidukogemuse Juhani kokku.

„Kõige eredamalt on meeles Põhja-Tai putukaturud, kus sõime kuivatatud ja soolatud putukaid. Indoneesias olles sööme tihti kohalikku toitu, aga köögid on siin pilla-palla ja kärbsed lendava ringi. Kohalik toit on hea ja õnneks pole midagi juhtunud,“ avaldab Juhani.

Juhani turul sisseoste tegemas.
Foto: erakogu

Katri ja Juhani tunnevad reisides huvi kohaliku köögi vastu. Nad ütlevad, et tahavad kõike proovida, mis on teatud maa kultuuri osa. Sibulasupp ja konnajalad Prantsusmaal, Jaapanis sushi ning riis on vaid mõned järeleproovitud toiduvalikud.

Katri on käinud Itaalias ainult toidu pärast. Ta ütleb, et teda võluvad Rooma restoranid, sealsed autentsed road ja suure pastatoitude armastajana ei saa ta sellest üle ega ümber. „Toiduvalmistamise oskused, pikad traditsioonid ja peresiseselt õpitu on sümpaatne. Minu üks erilisemaid toidukogemusi on seotud Itaalias, Positanos asuva restoraniga La Tagliata. Avastasime selle kodurestorani sõbrannadega Roomast 3 tunnise autosõidu kaugusel. Värske tooraine kasvatavad omanikud ise ja õhtuti on perekonna tööjaotus paigas nii, et vanaisa-vanaema teevad süüa, kelneriteks on nende lapsed ja lapselapsed. See oli imeline! Sattusime sinna juhuslikult ja see on koht, kuhu kindlasti tagasi minna,“ jagab ta oma vaimustust.

Olete mõlemad heas füüsilises vormis. Kuidas see on saavutatud?

„Mulle sobib süüa suuremas koguses, aga harvemini ja kui kõht on vahepeal tühi, joon gaseeritud vett. Ma ei haara tühja kõhu peale croissant´i, mis ei anna kehale midagi, joon rohelist mahla, vett ja alustan oma hommikut klaasi sooja vee ning värske sidruni mahlaga, et keha aluseliseks saada,“ ütleb Juhani.

13-aastat võrkpalli mänginud Katri ütleb, et nad teevad Juhaniga järjest rohkem tervislikke toiduvalikuid. „Varem olime vaimustuses ühest kohast teise jõudmisest ja võisime selles protsessis koguni söömise ära unustada või haarata kiirtoidu järele. Oma osa mängivad siin ka geenid ja hea ainevahetus. Oleme sportlikud ja aktiivsed, surfame ning käime jõusaalis, need on faktorid, mis mõjutavad. Selleks, et hoida nii keha kui vaim terve, on nendeks olukordadeks, kui mõistlikud toiduvalikud ei ole käeulatuses, targem toidukorrad ette planeerida. Viimati Balile 35 tundi lennates oli meil toiduga keeruline, aga saime hakkama nii, et võtsime Eestist suure karbitäie tooreid köögivilju kaasa.“

Katri, sotsiaalmeedias jagatud videotes ja fotodel näeb Sind päikese poolt paitatud perfektse napilt kaetud kehaga. Ei mingit märki tselluliidist. Kuidas see on võimalik?

„Kõigil on vale valgusnurga puhul tselluliit, minul on pigem venitusarmid! Mul on palju saledaid sõbrannasid ja kui läheme randa ning valgus on vale, siis on kõik ebaperfektsused näha. Valgus mängib rolli! Musta liivaga rannas kell 12 päeval võib näha nii mõndagi,“ muigab Katri.