Ühes hiljutises intervjuus tunnistas Kadri Voorand, et istub tihti Lahemaal saunamaja juures rannas, kohvitass näpus ja vaatab taevatähti.

Pane kaks head asja kokku: õues viibimine ja kohvi joomine. Talveilm ja värske õhk tugevdavad immuunsüsteemi, muutes organismi viirustehooajal haigustele vastupidavamaks. Kohvi potentsiaalne kasu tervisele ulatub aga sõna otseses mõttes peast varvasteni.

Hommikul tassist kohvi rüübates ei pruugi te mõelda, et teete nii ka südamele head. Kuigi kohv võib tõsta teie vererõhku kuni kolm tundi pärast tarbimist (kõrge vererõhuga inimestel soovitatakse kohvi juua väiksemates kogustes), ei ole uuringud seostanud igapäevast kohvi joomist negatiivse mõjuga vererõhule ja südamehaiguste riskiga.

Ajakirja "Journal of Agricultural & Food Chemistry" 2018. aasta ülevaatest ilmneb, et terve inimese puhul 3–5 tassi kohvi päevas tagab 15% madalama südame-veresoonkonna haiguste riski. Kõrgema tarbimistaseme korral negatiivset mõju ei leitud.

Teadlased on toonud kohvi hea omadusena välja antioksüdandi nimega klorogeenhape sisalduse. Seda leidub viinamarjades ja teistes marjades ning kohvis koguni rohkem kui mustikates. Kofeiin võib laiendada veresooni ja selle põletikuvastased omadused kiirendavad vereringet.

Ajakirjas "Practical Neurology" avaldatud ülevaates leiti, et 2-4 tassi kohvi päevas avaldab positiivset mõju aju tervisele ja on täheldatav inimeste suurenenud erksus, keskendumisvõime ja heaolu. Pikaajalise mõõduka kohvitarbimise muude eeliste hulka kuulub väiksem risk dementsuse ja Alzheimeri tõve tekkeks. Ajakiri "Clinical Nutrition" tõi välja, et mõõdukas kohvi joomine võib kaitsta kognitiivse languse eest. Lühiajaliselt võib kofeiin aidata leevendadapeavalude ja migreenidega seonduvat.

Lisaks "äratamisele" võib kohv ka meeleolu märkimisväärselt parandada. On tõestatud, et kuni nelja tassi kohvi tarbimine päevas vähendab depressiooniriski.

Pidage meeles, et suhkru ja koore lisamine kohvile võib selle turgutava joogi kasulikku mõju vähendada.

Allikas: EatingWell