Kaisa tunnetab igas söögis ära, kas see on armastusega tehtud või vaid sellepärast toodetud, et PEAB. Esimesena tuleb tal kohe meelde kartulisalat – poe oma on välistatud! 

Kas kartulisalati kaudu saab ka inimeste kohta midagi järeldada, sõpru valida? “Pigem on sõbrad need inimesed, kellele meeldivad seened ja kellele meeldib seenel käia. Siis mul kohe läheb lambike põlema!” Oo, ja juust ka. “Juustuisu käib hooti. Praegu mulle meeldivad pehmemad ja vürtsisemad. Üksvahe olid ainult kõvad juustud, pehmeid üldse ei sallinud. Üldaspektis – mida rasvasemad, seda paremad. Üle aegade.”  

Kala pole Kaisa kunagi söönud ja liha langes ära pärast keskkooli, kui ta asus vanematest eraldi elama, kuid tõeline avanemine tuli Soomes elades, kus ta õppis neli aastat ülikoolis.