Helene koos elukaaslase Madise ja kaksikute Tilda ning Taikaga. Foto: Jelena Rudi
Lapsevanemaks saamine muudab toidu osas paljude mõttemaailma, varasemast enam saab oluliseks nii selle päritolu kui ka kasvatamisviis. "Et kasvatada last, on vaja tervet küla", kõlab Aafrika vanasõna. See saab eriti ilmsiks siis, kui sünnivad mitmikud, sest pearollis olijad – uued ilmakodanikud ja nende vanemad – vajavad nii pere kui sõprade toetust.

Disainer Helene Vetiku ja Tallinna vanalinnas plaadipoodi pidava DJ Madis Nestori peres on juulikuu algusest tõeline tüdrukute vägi, 6. juulil nägid ilmavalgust kaksikud Tilda ja Taika, kelle kasvamisest saab osa nii perering kui ka sõbrad.

Loovjuhi ja graafilise disainerina tegutsev Helene saab oma eriala puhul vajaminevaid omadusi – kannatlikkust ja mängulisust – nüüd uues emarollis rakendada. "Olen alati mitut last tahtnud ja mida kiiremini korraga saab, seda parem," ütleb Helene naerdes. "Kaksikute puhul ei saa aru, et oleks raskem kui ühe lapsega, sest mul see kogemus puudub. Kuna minu esimesed lapsed on kaksikud, siis see tundubki tavaline," lisab ta.

Helene ja Madis jagavad oma topeltrõõmu ka lähedastega, neid ümbritseb pere ja sõprade vägi

"Paljud emad, kes ei ole võrdsuse ja feminismi sõbrad, ei luba oma lapsi teistel puudutada, sööta või sülle võtta. Mina tahtsin kohe oma meest ja sõpru nende kasvatamisse kaasata, et Tilda ja Taika harjuksid kõigiga ja nii käivad meil sõbrad abiks, toovad süüa. Kõik, kes tulevad, peavad midagi tegema – mähkmevahetus, toiduvalmistamine, poeskäigud," kirjeldab Helene sõpruskonna kokkuhoidvat ja toetavat toimimisviisi.

Milline oli teie esimene nädal lapsevanematena? Kuidas te toitusite?

"See oli üsna keeruline, sest ma ei saanud lastega kohe haiglast koju. Pidin Ida-Tallinna Keskhaiglas neli päeva jogurtit, puljongit ja keedukartulit sööma, aga kartulis sisalduv kaalium ei mõju piimatootmisele eriti hästi. Kui kaksikutega koju saime, siis tuli meie toidulauale kõik hooajaline – marjad, juur- ja puuviljad. Pööran tähelepanu tervislikule toitumisele ja kindlale päevarežiimile. Me ei taha olla pesemata, stressis ja väsinud lapsevanemad, seega ärkan kell pool kuus hommikul, teen endale ja elukaaslasele süüa, käime duši all ja poole tunni pärast jõuab kätte kaksikute söögikord. Püüan valmistada energiarikkaid toite, näiteks munaputru," räägib Helene.

Helene kirjeldab lapsevanemaks olemise erilisi hetki: "See oli võimas tunne, kui sain mõlemad beebid esimest korda koos sülle võtta nii, et ei kartnud neid maha pillata. Käelabade abil kahe lapse enda küljes hoidmine on uskumatu tunne. Oleme Madisega kogu aeg väikeste asjade üle uhked, näiteks lapsi kõhuli pannes näed, et kuigi tüdrukud on alles paarinädalased, nihelevad nad juba päris korralikult. Tähistame Madisega selliseid hetki, lööme üksteisele patsu ja ütleme, et oleme tublid lapsevanemad."

Kuidas teie pere toitumine on laste sünni järel muutunud?

"Me sööme kolm korda päevas sooja toitu ja laste puhul järgime toitmisrutiini, nad söövad iga 3 tunni tagant. Tüdrukud teevad päeval 5 minutit enne kella ühte silmad lahti ja teavad, et söögiaeg on käes. Nad saavad enamuses rinnapiima, aga vajavad lisaks ka piimasegu. Ma suhtun imikutele piimasegu pakkumisse toetavalt ja kurvastama paneb pisut halvustav suhtumine, et ema peaks ikka ise suutma lapsed ära toita. Muutus toitumises leidis aset juba raseduse alguses. Olen kogu aeg olnud kehv sööja, mul ei ole hommikuti isu ja armastan ka küpsetisi. Kaksikuid oodates hakkasin korraliku hommikusööki valmistama – vähem saia ja rohkem salatit ning kui sõingi rohkem saia, siis järgmisel päeval püüdsin toituda tervislikumalt. Madis hakkas samuti tervislikumalt toituma, ta teeb putrusid, lisame nendele suhkru asemel mett. Emad tahavad kõhubeebidele parimat ja nii pööratakse toitumisele rohkem tähelepanu. Mina olin ju see, kelle käest lapsed süüa said ja nüüd see jätkub," räägib Helene.

Ka Sul olid beebiootuse ajal ka isusid? Suhtusid Sa nendesse teadlikult?

"Mul ei olnud klassikalisi rasedate isusid, näiteks soolakurk ei ole mulle kunagi maitsenud ja ei hakanud ka lapsi oodates meeldima", ütleb Helene muiates. Kuulasin oma keha ja sõin neid toite, mida parasjagu tahtsin või muidu sööksin, aga tihti ei osta, näiteks kalamari ja pistaatsiapähklid. Kui teadsin, et on hea tooraine, siis sõin kõike, mille järele isu oli. Mainisin isale, et tahaksin väga pistaatsiapähkleid ja ta tõi mulle neid 4 kilo," kiidab Helene oma isa.

Helene räägib, et neil oma aialappi ei ole, aga tema vanemate suvilas kasvavad ürdid ja porgandid. Tegus naine plaanib porganditest ja bataadist püreesid tegema hakata. "Minu ema keedab moosi ja paneb kindlasti midagi maitsvat ka kaksikute jaoks purki tallele," ütleb ta.

"Ma tahan olla sõber oma lastele, mitte autoriteet. Arusaaja ja võtta neid alati tõsiselt, ükskõik, mis mured neil on," ütleb Tilda ja Taika ema Helene.