Foto: Shutterstock
Koroonaviiruse levikuga kaasneb palju hirme, üks nendest on seotud toiduga. Paljud on arvatavasti mõelnud, kas viirus kandub edasi ka toiduga? Mida peaksime sel teemal teadma?

USA tervishoiuministeeriumi andmetel püsib viirus teatud pindadel mõnda aega aktiivne ja selle leviku eelduseks on saastunud pinnaga kokkupuute järel suu, nina või silmade puutumine. Omaette küsimus on, kas viirus saab edasi kanduda ka toiduga?

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on öelnud, et praegu puuduvad uuringud, mis kinnitaksid, et koroonaviirus võib levida toidu kaudu. Siiani pole teatatud juhtumitest, kus viirus oleks patsiendile sellisel teel levinud.

Terviseameti andmetel sõltub viiruspiisakeste pindadel säilivus ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest.

"Teada on, et koroonaviirus ei kesta pikka aega kõrgete temperatuuride juures. Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 OC, umbes 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib. Näiteks SARS-CoV-ga tehtud teadusuuringus säilis 80% niiskuse ja 20OC juures ööpäeva jooksul vaid 3% pinnal olnud koroonaviirustest Seetõttu vähendab toidu õige kuumtöötlemine tõenäoliselt märkimisväärselt haiguse leviku riski," selgitas Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp.

Koroonaviiruse kohta on veel vähe teavet

Viiruspuhangule on viidatud seoses Huanani mereandide- ja elusloomaturu tingimustega. Hiina turgudel puudub tihti hügieen ja eeskirjad. Riigi toiduohutusstandardid on kurikuulsalt halvad, vaatamata arvukatele valitsuse juhitud algatustele nende parandamiseks. Toidumürgistused on regulaarselt esinevad ja turud (Huanan), millel pole elusloomade litsentsi, müüvad neid siiski. Töötajad on põhiliste hügieenitehnikate, näiteks kinnaste kandmise ja kätepesu osas ebapiisavalt informeeritud ja tootmise suurendamiseks kasutatakse tavaliselt ohtlikke lisaaineid.

Rahvusvaheline Looduskaitseliit on öelnud, et halvasti reguleeritud elusloomade turud, kus käib ka ebaseaduslik kauplemine, pakuvad viirustele võimalust levida loomadelt inimpopulatsiooni. Meditsiiniajakiri The Lancet avaldas Hiina teadlaste uurimustöö, mille järgi puudus esimestel koroonaviiruse juhtumitel aga side turuga. Ilma täiendavate uuringute ja tõenditeta on ennatlik väita, et viirus kandus nahkhiirelt inimestele liha tarbimise kaudu turul.

Kõige tõhusam viis viiruse leviku tõkestamiseks on teiste inimestega kokkupuute vältimine ja käte nõuetekohase hügieeni tagamine, eriti kui liikuda avalikes kohtades, erinevaid pindu või esemeid puutudes. Enne mis tahes toidu valmistama asumist on äärmiselt oluline tagada hea kätehügieen, et haigusi põhjustavad tekitajad ei saaks köögis levida.

Toidu nõuetekohane keetmine või praadimine ning iga toote vormikohase sulatamise protseduuride järgimine tagab, et toit oleks haigusi põhjustavate patogeenideta.

Foto: Shutterstock
Uue koroonaviiruse leviku täpsemaid meetodeid uuritakse ja peagi on rohkem infot selle kohta, milline on viiruse võime toidus ellu jääda. Seni on kõige parem rakendada ennetavaid meetmeid ja tarbida ainult selliseid toiduaineid ja jooke, mis on piisavalt pakendatud.

Toiduvalmistamise puhul on alati ülimalt oluline säilitada hea toiduhügieeni tase, nagu ka korralik kätehügieen. Lisaks sellele soovitatakse toiduaineid piisavalt kuumtöödelda, isegi kui viiruse võimalikku esinemist pole tõestatud.

Oma Maitse küsis Veterinaar- ja Toiduametilt, kas toit võib olla koroonaviiruse allikaks või selle kandjaks?

"Kuna teaduslike andmete järgi inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, on ebatõenäoline, et viirus COVID-19 levib toiduga. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda. Põhjalik kuumtöötlemine eeldatavalt surmab viiruse, sest teada on, et kuumtöötlemine 60 °C juures vähemalt 30 minuti jooksul hävitab tõhusalt teisi viiruseid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jälgib tähelepanelikult COVID-19 puhangutega seotut riikides üle maailma. Käesolevaks hetkeks ei ole olemas mingeid tõendeid selle kohta, et toit on selle viiruse allikaks või selle kandjaks."

Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Veterinaar- ja Toiduameti koostööl on valminud ka COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele. Lisaks on VTA kodulehel leitavad erinevad juhised nii toidukäitlejatele kui ka loomapidajatele. Leitavad siit.