Foto: Shutterstock
Lõhna- ja maitsetaju kaotus kui koroonaviiruse võimalikud sümptomid on hiljuti välja kujunenud teooria. Mõned meditsiiniliidud üle maailma on teinud antud teooria kinnitamiseks avaldusi ja viitavad, et see võib olla haiguse varane tunnusmärk, vahendab AskelTerveyteen.

Hispaania neuroloogiaassotsiatsiooni hinnangul on eelnimetatud põhjused piisavaks sotsiaalse isolatsiooni põhjuseks.

Hispaania neuroloogide sõnul on maailmas ka teisi organisatsioone, nt. Hiinas ja Saksamaal, kus terviseorganisatsioonidel palutakse neid sümptomeid arvesse võtta. On soovitatud, et kui inimene järsku lõhnataju kaotab, peaks ta olema 14 päeva isoleeritud.

Kuid ei Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ega muud riiklikud tervishoiuministeeriumid pole kinnitanud maitse ja lõhna kadumist koroonaviiruse sümptomitena. Need ei ole lisatud pandeemiaga tegelevate meditsiinimeeskondade diagnostilisse protokolli.

Saksamaal on Bonni viroloogiaosakonna direktori Hendrik Streecki sõnul see sümptom sagedamini noortel patsientidel. Nende sümptomite ja haiguse kerge vormi vahel on täheldatud teatavat seost.

Mis põhjustab haistmismeele kaotust?

Lõhnataju kaotamise meditsiiniline termin on anosmia. Selle leebemat vormi nimetatakse hüposmiaks ja see tähendab nõrgenenud lõhnataju. Selle haiguse põhjuseid on palju, kuid selle subjektiivsus raskendab konkreetset tuvastamist.

Tavaliselt võib inimene kannatada anosmia all, kui neil on nohu, sinusiit või hooajaline allergia. Murettekitavamad on need juhtumid, kus inimene kaotab lõhnataju ajukahjustuse - kas kasvaja või veresoonte muutuse - või insuldi tõttu.

Anosmia puhul peavad arstid leidma ja parandama probleemi algpõhjuse. Ravi sõltub põhjusest. Praeguse koroonaviiruse pandeemia ajal peaksime aga olema valvsad nende sümptomite suhtes.

Mõned meditsiiniliidud, näiteks Briti Kõrva-, Nina- ja Kurguühendus, on teinud ettepaneku lisada koroonaviiruse varajaste sümptomite loetellu ka maitse- ja lõhnataju kadumise. Varane avastamine aitab diagnoosimist kiirendada ja tagada patsientide kiire isoleerimise.

Pandeemia kontrolli alla saamiseks on varajane avastamine ülioluline. Peaaegu on kogu maailma elanike kodukarantiin mõeldud koroonaviiruse leviku vähendamiseks. See aitab tervishoiusüsteemil rohkem aega saada ja tagab koroonaviirusega patsientidele tõhusama abi.

Kui teadlased kinnitavad, et maitse- ja lõhnataju kaotus on COVID-19 nakkuse varajased sümptomid, on meil veel üks sümptom, mis aitab tagada, et inimesed isoleerivad end nii kiiresti kui võimalik.

Praeguste andmete põhjal peaksime maitse- ja lõhnataju kaotuse järel ettevaatlikud olema. Ehkki meditsiiniliidud soovitavad kaaluda neid juba kui koroonaviiruse sümptomeid, tuleb ära oodata ametlike organite kinnitus.

Kui teil on äkiline anosmia, mis ei ole ühegi teise haiguse sümptom, mida põete, siis pöörduge konsultatsiooni saamiseks oma perearsti poole, kes saab anda hinnangu, kas on vaja teha lisauuringuid ja kas mure on põhjendatud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!