Oliivid Foto: Taivo Linnamägi
Oliivipuu (õlipuu) Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Juba Vana-Rooma kirjanik Plinius, kes elas esimesel sajandil ütles: "On olemas kaks vedelikku, mis inimese kehale mõnu pakuvad, sisemiselt vein ja väliselt õli."

Alles 10 aastat tagasi leiutati masin, mis hõlbustas oliivide korjet. Tollased masinad vähendasid küll oliivide korjamiseks kuluvat aega, kuid samaaegselt vigastasid oluliselt puid – tüvekahjustused ja puudelt murdus palju väikeseid oksi, mis muidu oliivipuu elujõuliseks muudavad. Viimase nelja aasta jooksul on masinate tehnoloogiat parandatud ning puud ei kahjustu enam üldse või väga vähesel määral. Masina miinusteks võib pidada valjut heli ning vibratsiooni, mis korjaja keha pidevalt läbib – seepärast vahetatakse oliivikorjajate seas masinaga töötajaid võimalusel iga tunni tagant.

Selline kaasaegne masin maksab kohalike farmerite sõnul umbes 1700 eurot. Et sellest oliivisalus aga kasu oleks, on neid vaja mitmeid ning eriti ökofarmeritele on see suur väljaminek. Peaaegu ainuke riigilt taotletav toetus põllumajanduseks on just nende masinate maksumuse hüvitamisega - umbes 40% masinate maksumusest tasub riik ning ülejäänu tuleb farmeril ise maksta.

Hoolimata masinast tuleb siiski puud ka käsitsi üle käia, sest väiksemad ja vähemküpsenud oliivid jäävad siiski okste külge ning samuti on madalamaid oski raske masinaga korjata. Käsikorje üheks plussiks automaatika kõrval võib aga pidada seda, et saaki satub vähem lehti ja muud prahti.

Oliivide korjamine etappidena:

1) oliivipuude alla ja vahekäikudesse asetatakse maha võrgud (ja vajadusel kiled)
2) lahtised kohad, eriti puu tüve ümbert, kinnitatakse klambrite või näpitsatega

Oliivisalu
Foto: Nele Tiiman

3) asutakse käsikorjama (madalamad oksad) samal ajal kasutatakse masinat kõrgematel okstel
Masina töömeetodiks on pikkade metallist kammitsate edasi-tagasi liikumine ja roteerumine, mille tulemusel oksakesed ja oliivid vibratsiooni ja kammimise tegevusena puu otsast alla võrgule kukuvad

Foto: Nele Tiiman

4) mahakukkunud oliivid aetakse mööda salu vahekäiku võrkupidi edasi, kuni tekib suurem hunnik, millest korjatakse välja käsitsi üleliigsed oksad ja lehed.
Foto: Nele Tiiman

5) võrgu abil tõstetakse oliivid kastidesse ja transporditakse pressile

oliivid
Foto: Nele Tiiman

Oliivikorje vanasti

Punutud korvid seoti ümber kehade ning roniti redeliga puu otsa. Reha ja kammilaadsete esemetega korjati oliive oksi “kammides”. Valmis korjatud oliivide hunnikutest korjati sinna sattunud lehed välja ja paigutati riidest kottidesse. Riidest kotid olid head nii transpordiks pressini kui ka vajalikud seetõttu, et riidest käib õhk läbi ning mahlane vili ei lähe mädanema.

Ka praegusel ajal korjavad hobi-oliivikasvatajad ja väiksemate ollivisalude omanikud oliive käsitsi.

Oliivid kastides
Foto: Nele Tiiman
Foto: Nele Tiiman

Oliivid

Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli, mida kasutatakse toidu valmistamisel õlina, kuid ka kosmeetikas ja meditsiinis. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva.

Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga oliivõli on kasutatud ka päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks. Õlipuu tähtsuse tõttu on teda seotud paljude kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi erilise kaitse alla ning oli pühendatud Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu, rõõmu ja elu. Samuti peeti oliivipuud puhtuse sümboliks.