Ülemaailmse hamburgeri vaimustuse lähtekohaks võib pidada 4. sajandi algust pKr. ja Vana-Roomat. Apiciuse "De re coquinaria" on ladinakeelne Vana-Rooma kokaraamat, milles kirjas umbes samast ajast pärinev retsept, mis kirjeldab tänapäevase hamburgeri eelkäija - Isicia Omentata - valmistamist. Selle koostisosadeks olid veisehakkliha, pipar, vein, seedermänniseemned ja kalakaste garum. Eelnimetatud koostisosadest vormiti kotlet, mida serveeriti koos veinikastmega.

Vanas-Roomas oli vaja tööinimestel lõunapausil käigupealt süüa ja nii hakati tänaval või turuplatsil kiirelt valmivat toitu pakkuma. Kiirus ja tõhusus olid olulised ka tuhandete Rooma sõdurite toitlustamisel, kes vastavalt olukorrale operatiivselt oma asukohta vahetasid. Seega võib öelda, et vajadusest välja kasvanud kiirtoit, et ole sugugi tänapäeva leiutis!

Hiljuti Pompeis toimunud väljakaevamised paljastasid ühe iidse "kiirtoidukoha" (Kreeka keeles thermopōlion) varemed. Märkimisväärne osa Pompei elanikkonnast, keda ekspertide hinnangul võis olla koguni 20 000, käisid igapäevaselt nendes söömas. Sellistes söögikohtades olid tavaliselt pikad, suurtele kuivainete hoiustamiseks mõeldud savianumatele dolium'itele, mõeldud letid.

Pompeis on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus avastatud ligemale kümmekond sarnast iidset toitlustuskohta. Arvatavasti laialdasest levikust või just tulenedes sellest, oli nendel halb maine, sest sinna kippusid kogunema kriminaalid ja joodikud, mistõttu Rooma keiser Claudiuse käsul need ettevõtted kuritegevuse vähendamiseks suleti.

Huvipakkuv on aga see, millist kiirtoitu roomlased kaasa haarasid?

Pakkumisel oli vein, liha, juust, kala, läätsed, pähklid ja Rooma impeeriumis laialdaselt levinud kala sisikonnast valmistatud kaste – garum. Arvatavasti vanad roomlased oma päid kiirtoidu kahjulikkusega ei vaevanud, selleks polnud ka põhjust, sest see oli puhas Vahemere dieet!

Valmista perele õhtusöögiks veiselihaburger!