Shutterstock
Millal siis ikkagi lubada endale süsivesikurikast toitu nagu spagette küüslaugu ja oliiviõliga või risotot kukeseentega? Selgub, et kõik sõltub sellest, kas teed trenni hommikuti või õhtuti. Kui sa trenni üldse ei tee ja oled istuva eluviisiga, peaksid riis ja pasta asuma sinu toidupüramiidis aga tõesti üsna tipus.

Tõepoolest, nii riis kui pasta on kõrge energiasisaldusega toiduained, mille ülesanne anda kehale energiat. Näiteks aidata pärast treeningut taastuda. Seega on lihtne tõde see, et kui sa pole päeva jooksul eriti palju süsivesikuid söönud, kuid oled näiteks pärastlõunal käinud trennis ja pingutanud, siis vajabki keha uut annust energiat. Ja nii riis kui pasta on sel juhul mõlemad väga head valikud, aidates kehal taastada nii lihaseid kui ka maksas glükogeeni taset.

Kui pärast trenni end aga näljutada ja jätkata järgmisel päeval näiteks pingutava treeninguga, suurendad hoopis lihaste kahjustuste riski. Seepärast on juba enne trenni hea jälgida, et nii glükoositase veres kui ka lihastes sisalduv glükogeeni tase oleks piisavalt kõrged. Kui enesetunne on hea ja kerge, kõht parasjagu täis, sind ei vaeva näljatunne ega liigsest söömisest tekkinud raske olek – siis on need kaks näitu ka paigas.

Kui sinu eesmärk on aga kaalust alla võtta, siis on õhtusöögi ajal süsivesikute hulga vähendamine põhjendatud. Sel juhul peaks aga hommikune treening olema pigem kergema koormusega, et minimeerida lihaskahjustuste riski.

Pastat ja riisi soovitatakse süüa õhtul, eriti neil, kes treenivad palju või on professionaalsed sportlased. Nende toitude söömisest on neile tegelikult hoopis palju kasu, et varuda maksa piisavas koguses glükogeene, mida pingutavates olukordades ja pärast seda kasutada.

See strateegia on tüüpiline jõu- ja anaeroobse vastupidavusega spordialadel ja nemad saavad nautida õhtusöögiks nii pastat kui riisi ja seda mitte vähestes kogustes.

Kes ei peaks õhtuti pastat ja riisi sööma, on istuvat tööd tegevad inimesed, kes ei tee ka regulaarselt trenni. Sel juhul on soovitatav süsivesikuid tarbida hommikuti või päeva esimeses pooles. Tegemist on iseenenesest suurepäraste näljatunnet peletavate toiduainetega. Õhtuti tuleks neid siiski vältida ja püüda süüa nii valgurikast toitu kui ka köögivilju. Ka on oluline jälgida, et portsjonite suurused ülekäte ei läheks. Oluline on maksa kogunenud glükogeeni tasakaalus hoida, mitte seda sinna varuda lasta.

Ka vananedes muutuvad süsivesikud meie keha jaoks vähem vajalikuks. Samas suureneb vajadus valgu järele, kuna see aitab vältida mitmesuguseid lihaste venitustest kergesti tekkivaid kahjustusi.