Foto: Shutterstock
Pasta keetmine, köögiviljade hakkimine, liha ettevalmistamine ja kuumal pannil praadimine – enamik õnnetusi juhtub kodus. Paljud õnnetused leiavad aset köögis ja seda nii täiskasvanute kui lastega. Kuidas need õnnetused juhtuvad ja mida saaksime nende ärahoidmiseks teha?

Majapidamises esinevate õnnetuste seas on esikohal kukkumised ja seda eriti köögis, mida puhastatakse hügieenilistel põhjustel väga sageli ja põrand on aeg-ajalt niiske. Selle asemel, et lasta värskelt pestud põrandal kuivada, ollakse sageli kannatamatu või liiga laisk, et redeli järele keldrisse minna. Selle asemel kasutatakse kõrgematele pindadele jõudmiseks sageli ebaturvalisi ronimisvahendeid nagu toolid ja taburetid, kirjutab portaal Küche&Co.de.

Kukkumisi ei tohiks alahinnata ja vajadusel tuleks pöörduda arsti juurde!

Nõuanded kukkumiste ja löögivigastuste vältimiseks:

  • Hoidke sageli kasutatavaid kööginõusid kõrgete kappide asemel käeulatuses.
  • Sulgege köögiuksed, kui vajalik on välja võetud. Nii vähendate ukse nurkadest võimaliku löögi tekkimise ohtu.
  • Köögiviljade puhastamine, puuviljade hakkimine või liha lõikamine – köögis on levinumateks vigastusteks lõikehaavad. Kui te pole õppinud meisterkokana lõikama, peaksite terava noaga ettevaatlikult töötama. Sisselõikamised tekivad tavaliselt siis, kui lõikamisel kasutatakse nüri nuga ja see libiseb lõigataval pinnal. Lõikelauad, mis ei asu kindlalt töölaual, kätkevad samuti vigastuste ohtu.


Näpunäited lõikehaavade vältimiseks:

  • Kasutage alati sobivat lõikealust.
  • Ärge jätke teravaid nuge ja kääre laokile, need kuuluvad noaplokki või sahtlisse.
  • Mis juhtub siis kui kuumal pannil on palju õli ja sellele valatakse veel osaliselt külmunud köögiviljad? Igaüks, kes on kunagi tuliste rasvapritsmetega põletada saanud, teab, kui palju see võib haiget teha.
  • Lastele kahjulik soojusallikas on veekeetja. Kui laps tõmbab selle juhet hakkab kann kuuma veega liikuma, võib see põhjustada väga tõsiseid põletushaavu. Põletused ja kõrvetused on tüüpilised köögivigastused. Kui selline köögiõnnetus juhtub, on kiire ja ennekõike õige tegutsemine hädavajalik.

Foto: Shutterstock

Nõuanded põletuste vältimiseks
Kasutage näiteks köögirätiku asemel pajalappe või veel parem, kindaid, näiteks kuuma pajaroa ahjust võtmiseks. Sest tihti ei põleta mitte kööginõud, vaid kuum ahi.

  • Ärge jätke toiduvalmistamise ajal lapsi kööki järelevalveta.
  • Asetage potid ja pannid alati pliidile käepidemega tahapoole, nii et lapsed ei saaks neid hõlpsasti kätte.
  • Väikseid põletushaavu saab jahutada leige veega, see leevendab valu. Seejärel proovida põletussalviga töötlemist. Ulatuslikumate põletuste korral jätke ravi arsti hooleks.
  • Kui õli põhjustab rasva põlema süttimise, siis ärge kunagi kasutage selle kustutamiseks vett, kuna auru moodustumine võib põhjustada "rasva plahvatamise" ja tõsiseid põletushaavu. Summutage tuli sobiva kaanega.


Köök on maja süda ja sageli ka söögituba. Sel põhjusel ei tohiks mürgistuse ohtude vältimiseks köögis hoida kemikaale ega ravimeid, sest värvilised pudelid ahvatlevad lapsi nende sisu proovima. Sageli piisab mürgistuse tekitamiseks pudeli kaanel olevast kemikaali jäägist. Lastekindel sulgemine pole seega garantii.
Nõuanded mürgistuse vältimiseks

  • Vältige keemilisi puhastusvahendeid nii palju kui võimalik ja asendage need vähem ohtlike alternatiividega.
  • Hoidke puhastusvahendeid ja ravimeid nii, et lapsed neile ligi ei pääseks. Hea lahenduseks on lukustatav kapp.
  • Mürgistuse kahtluse korral aitab Mürgistusteabekeskuse ööpäevaringne infoliini number 16662.