Bogapoti väljakolimine. Foto: Indrek Laht
Kohvik Bogapott nägi 22 tegutsemisaasta jooksul erinevaid aegu, alustati koostöös soomlastega, seejärel oli söögikoht kunstnikepaari Georg Bogatkini ja Airike Taniloo-Bogatkini ühislooming. Nende pikkade aastate jooksul oli Bogapott omamoodi maamärgiks, mööda Pikka jalga Toompeale minnes oli see osa kohamälust, sest Tallinnas ei leidu just rohkelt toitlustusasutusi, mis ajaproovile on nii pikalt vastu pidanud.

Koroonakriis oli katsumuseks paljudele ettevõttetele ja see jättis tugeva jälje ka väiksele boheemlaslikule Bogapotile. Aadressi Pikk jalg 9 ei saa enam kohvikus kohtumiseks kasutada, sest Bogapott sulges uksed.

Kohvik Bogapott oli mitmel põhjusel eriline, nad paiknesid Toompel asuvas väikese sisehoovis ja lisaks kohvikule tegutses seal ka kunstipood ning keraamikastuudio. Just sealt pärines söögikohas kasutusel olnud keraamika. Omamoodi pikenduseks kunstnikepaari Georg Bogatkini ja Airike Taniloo-Bogatkini tillukesele ateljeele oli ka sisehoov, kus asusid lauad. Seal oli lisaks einestamisele võimalus osa saada ka kunstnike eksponeeritud töödest.

Bogapott on üks nendest tugevalt omanäolistest kohtadest, mida paljud mäletavad ja mille sulgemine kurvastab. Ma paigutaksin Bogapoti selliste märgiliste söögikohtadega ühte nimistusse nagu Café Anglais ja Von Krahl. Boheemlaslikud ja vabad, oma võluga kohad, mis on arvatavasti olnud tunnistajateks paljudele kohtumistele, erilistele sündmustele. Bogapotti ja Café Anglais´i enam ei ole ja Von Krahlgi on tugevalt muutunud.

Bogapoti interjöör.
Foto: Indrek Laht
Veel maikuus oldi Bogapotis koroonakriisist tingitud sulgemise järel uksi taasavades entusiastlikud ja oodati külastajaid, aga linn oli nii vaikne.

Eile anti sotsialmeedia vahendusel sulgemisest teada:

Georg Bogatkin kommenteeris Bogapoti sulgemist Oma Maitsele järgmiselt:

"Kuna meil ei ole muid sissetulekuid, siis ongi tekkinud õnnetu olukord – ei ole raha nii inimestele palga kui ka linnale üüri maksmiseks. Paljud tunnevad meile kaasa ja avaldavad toetust ning me oleme selle eest tänulikud. Praegune olukord on väga keeruline. Kahju, et linn ei paku sellistele kohtadele nagu meie võimalust keerulisest ajast välja tulla 0 rendiga, et saaksime oma kulud ja palgad makstud. Meie praegune rent ei ole küll väga kõrge, aga ka seda on hetkel raske tasuda. Meil on väga kahju, sest ehitasime selle koha üles ja 1998. aastal sai pragusel kujul valmis kelder, köök ja ateljee, mille nüüd kolime väiksemale pinnale."

Küsisime Tallinna Ettevõtlusameti juhataja asendajalt, turismiosakonna juhatajalt Evelin Tsirkillt ettevõtetele mõeldud koroonakriisist tingitud abimeetmete kohta ja saime vastuseks:

"Tallinna linn vähendas lepingupartnerite üüri- ja kasutustasusid aprillis, mais, juunis 100% võrra linna äriruumi üürnikul, kes kasutab äriruumi toitlustuse, kaubanduse, teeninduse, hariduse, alushariduse, hoolekande, spordi, huvitegevuse, noorsootöö, kunsti ja kultuuri tegevusalal ning mittetulundusühingul. Augustikuus asutakse menetlema linna käesoleva aasta lisaeelarvet ja selle käigus vaadatakse üle ka täiendavad abimeetmed."