Shutterstock
Metsmaasikad on väga tavalised taimed metsas, põllu- ja teeveerel. Nende parimateks kasvukohtadeks on aga raiesmikud, lagendikud ja metsaservad, mis võivad hea õnne korral anda suure marjasaagi.

“Metsmaasikaid leidub kõige enam paari aasta vanustel raiesmikel, mis on metsateo järel toimunud pinnasekahjustustest juba taastunud, kuid kus pole veel põõsastik laiutama jõudnud hakata,” selgitab metsamajandaja Taavi Ehrpais.

Lageraiel tekib suurel hulgal kände. Need kõdunevad olenevalt puuliigist 20–30 aastaga, olles samal ajal elu- või toitumispaik mitmekesisele elustikule. Paljud metsaga seotud liigid, mis on kohastunud elama puu erinevates mikroelupaikades, võivad raiesmike kände asustada. Seda soosib ühelt poolt kännu paks tüvejalami korp ja maapinna lähedus, mis hoiab puidu sobivalt niiske, ning teisalt sae lõikepind, mis pakub kuivemat, avatumat, soojemat elupaika ja konkurendivaba kasvupinda.

Kui esmapilgul võib raiesmik näida lage ja elutu paik, siis on asjalood hoopis vastupidi. Näiteks Eestis uuritud poolesajal 4–12 aasta vanusel raiesmikul on kändudelt leitud kokku 125 liiki samblaid ja 155 liiki samblikke, sadu seeneliike ning tohutul hulgal erinevaid putukaliike. Seetõttu ongi metsmaasikate korjamine hea põhjus tulla uudistama ka sellist metsa, kuhu ilmselt väga tihti isegi kogenud loodusehuviline ei satu.

Raiesmikel liigu ettevaatlikult, et mitte ära tallata seal tärkavaid noori puid. Ka on head maasikakohad viljakama mullaga okaspuu raiesmikud, mis ei võsastu väga kiiresti ja marjad on seal suuremad, kui väheviljakal mullal. Kõige rohkem mõjutab marja suurust aga sademete hulk juunis.