Foto: Tuuli Mathisen
Me kõik teame, et naturaalne jogurt on kasulik. Piimhappebakterite tegevusest saadav kasu kehtib siiski vaid ainult kuumutamata jogurti puhul. Suurtootjate jogurtid on toiduohutust silmas pidades kuumutatud ja siis hiljem probiootiliste bakteritega rikastatud.

Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt piimhappebakterid. Arvatavasti olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka tänapäeval kasutuses olev nimetus jogurt pärineb türgi keelest, kus sõna yoghurmak tähistab paksenemist.

Jogurtit on kasutatud erinevate hädade korral, sellega on ravitud nii kõhuhädasid kui ka unetust ja näiteks Bulgaarias arvatakse, et jogurti regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega.
Hea jogurti saamiseks on vaja kvaliteetset piima või rõõska koort ja mikroobe e. piimhappebaktereid. 

Millist jogurtit eelistada? Kas tavapäraselt spetsiaalses jogurtitankis valminud, mis villitakse topsidesse või hoopis termostaatjogurtit, mille tegemisel toimub toote hapendamine topsides? Selle tehnoloogia kasutamisel jogurti struktuur ei muutu, jogurt jääb kreemjas, paks ja tihe.

Vaata Tuuli Mathiseni koostatud retsepte, milles võrratu etteaste teevad nii naturaalne kui Kreeka jogurt. Proovi klassikalisi jogurtikastmeid ja jogurti-ürdimarinaadis kanakoibi. Maiustamiseks on suurepärased speltajahust jogurtipannkoogid soolakaramellikastmega. Alusta tegusat päeva toortatrapudruga. Vaata, kuidas jogurtist, meest, Kreeka pähklitest, toortatrast ja marjadest valmistada bioaktiivne roog.