Foto: Salvest
Kas olete kunagi mõelnud, miks armastate hapendatud kurki või maasikamoosi, samal ajal aga ei salli silma otsaski arbuusi või sellerit? Miks aga jumaldate keefiri, kuid tomatid jätavad suhteliselt külmaks? Vastus sellele on väga lihtne: need maitse-eelistused pärinevad lapsepõlvest.

Hämmastav on mõelda, et see, mida ja kuidas me lapsena oma esimestel elukuudel ning -aastatel sööme, määrab paljuski selle, millised on meie maitse-eelistused, söömisharjumused ja ka kaal täiskasvanuna. Toiduraamatute autori Bee Wilsoni sulest ilmus mõned aastat tagasi raamat „Esimene suutäis” („First Bite”), kus ta toob välja tõsiasja, et lapsele antav toit ei ole vaid kõhutäide, see on mälestused, harjumused ja eelistused, mis võetakse kaasa ka täiskasvanuikka.

„Vanematena oleme need, kellel on võime mõjutada laste toitumisharjumusi ja selle kaudu ka seda, mida nad täiskasvanueas söövad, mis omakorda mõjutab nende tervist ning kehakaalu. Meie eelistusi mõjutab loomulikult geneetika, kuid veelgi enam mälestused esimestest maitsetest ja noores eas omandatud toitumisharjumused,” ütleb raamatu autor ning lisab, et osaliselt saab toidueelistuse kodeerimine alguse juba sellel ajal, kui ema last ootab.

Toitumisharjumustealased uuringud näitavad, et kui emad sõid last oodates palju küüslauku, siis oli ka lootevedelik väga küüslaugune, see omakorda kodeeris lapse küüslauku armastama. Samuti on leitud, et lapsed, kelle emad jõid imetamise ajal palju porgandimahla, eelistasid hiljem tahke toidu söömisel porgandiga toite. Küüslauk ja porgand meenutasid imikutele kodu ja turvalisust.

Kodeerime oma lapsed õigesti sööma

Raamatu „Esimene suutäis” autori sõnul on imikud maitsetele ja nende talletamisele eriti avatud neljandast kuni seitsmenda elukuuni. See aga ei tähenda, et laste ja ka täiskasvanute harjumusi ei saaks pärast „maitseakna” sulgemist enam muuta. Kuid alati on kergem sisestada olulisemad ja tugevamat impulssi andvad mälestused ning harjumused võimalikult vara.

Mõttetera „Ütle, mida sa sööd, ja ma ütlen, kes sa oled” leiab seega kinnitust juba varem, kui me arvatagi oskaksime: väikelaste toit ei ole lihtsalt kalorid ja vitamiinid, vajalik kogus mineraale ning antioksüdante, see toit on esimene keel, mille me selgeks õpime ja milles räägime kogu elu. Selleks, et oskaksime hinnata täiskasvanueas puhast toitu, peenemaid maitseid ning kvaliteeti üle kvantiteedi, tuleb hoolikalt beebide ja laste toidulaua komponente valida.

Foto: Salvest

Eesti ühe suurima toidutootja Salvest beebitoitude sarja Põnn tootearenduses osalev tunnustatud lastearst Reet Raukas kinnitab, et inimese toidutarkuste omandamine algab tõesti juba beebieas ning et lisatoiduga alustamisel tuleks valmistada lastele alati võimalikult puhtast ja kvaliteetsest toorainest toitu. Ka poelettidelt valmispüreesid ja teisi lastetoite valides tuleks sama reeglit silmas pidada.

Toidutarkade laste kasvatamise ABC

Näiteks on Eesti tuntuima beebitoitude sarja Põnn kõik toidud valmistatud kvaliteetsest ja rangelt kontrollitud toorainest. Köögiviljatoitudes kasutatakse võimalusel kohalikku liha, kartuleid ja porgandeid, putrudes Eesti piima ning nii palju kui võimalik ka kohalikku teravilja. Praeguseks toodetakse juba kõiki tuubitoite ja klaaspurgis puuvilja baasil valmistatud tooteid täielikult mahetoodangust ning lähiaastate jooksul on plaanis minna kogu sarjas täielikult üle ökoloogilisele toorainele.

Päris esimeseks lisatoiduks rinnapiima kõrvale soovitab Raukas valida pigem ühe mahedamaitselise koostisosaga vedelama köögiviljapüree. Puuviljapüreed arst aga esimeseks lisatoiduks ei soovita, sest kohe magusa maitsega tutvudes võivad hiljem mahedad köögiviljad lapsele vastumeelseks osutuda.

„Kuna pisike beebi alles õpib erinevaid maitseid tundma, on värske köögi- ja puuvili rikkumata maitsemeelele juba iseenesest maitseküllane elamus. Seega ei ole toidule soola, pipra, suhkru ega teiste maitseainete lisamine vajalik. Vähesel määral võib aga toidus kasutada ürte. Köögiviljadest võib titetoidus kasutada kõiki kohalikke aed- ja juurvilju ning kuldreegel soovitab lapsele tutvustada ühte uut vilja nädalas,” mainib Raukas.

Kindlasti ei tohiks lapsevanem alla anda, kui pärast esimest, teist ja isegi kolmandat korda laps toidu suust välja ajab. Võib minna lausa kümme korda, enne kui pisike uue maitse omaks tunnistab. Köögiviljadega tutvunud, võib menüüd edasi täiendada putrudega. Pärast putrudega tutvumist on õige aeg lisada toidusedelisse ka kvaliteetne tailiha. Nii harjub laps erinevate maitsete ja pisut tekstuursema toiduga.

Olgu tegemist köögiviljapüree, pudru, mehu või smuutiga, Raukase osalusel arendatud beebitoitude sarjas ei jõua poelettidele midagi sellist, mis ei ole saanud Eesti beebide heakskiitu. Auväärsesse testgruppi kuulub umbes 50 beebit, kes maitsevad arendatavaid tooteid. Kui beebide tagasiside on positiivne, on uus toode sündinud ja jõuab turule.