Lauda kattes loome väärtusi, mis jäävad

Kui teil palutaks mõelda oma esimesele mälestusele toidust, siis mis teile meenub? On need lapsepõlvemälestused, mis seotud söökidega, mis ei kuulunud just teie lemmiktoitude hulka? Kas siiani kangastuvad silme ees lasteaias pakutud leiged kalakotletid või koolis söödud tükiline halli varjundiga leivasupp, mis muutsid pikkadeks aastateks suhtumist eelnimetatud toitudesse?

Oleme selle toidu nägu, mida sööme, peegeldame vanemate koduses köögis valminut. Toit, millega üles kasvasime kuulus suures osas ka meie vanemate toidulauale. Tunnistan, et mul on heitlik suhe kaerahelbepudruga. See lapsepõlves mitte just palavalt armastatud toit on suures osas saatnud mind läbi elu ja nüüd valmistan ma kaerahelbeputru oma lastele. Aja jooksul on selle valmistamisviis küll muutunud, tavapärasest moosiga hommikusöögiklassikust on saanud gurmee mõõtu pala, millest toitumisnõustajad räägivad (õigustatult!) kui supertoidust.

Minu ema on rääkinud, et kaerahelbepuder oli tema lapsepõlves igal hommikul laual koos pekikuubikutega, see andis pikalt täiskõhutunde ja hoidis terve. Lapsepõlvest saadud toiduga seotud mõjutused on tugevad, näiteks mulle meeldib lauda katta nii nagu tegid seda minu vanavanemad. Sünnipäevalaual ei ole küll enam tikitud servjette ja morsiklaase, mille ülaserva kaunistas suhkrust tehtud härmatis, kuid arvatavasti võtan ette nende nüüdeks minu jaoks armsaks saanud mälupiltide reaalsuseks muutmise näiteks laste sünnipäevadel. Nüüd on minu pidulaual vanaemale kuulunud kohvikann, mida nähes mõtlen alati temale. Nii oluline ja armas side!

Mul on siiani kiusatus teha võipakile, enne selle lauale asetamist, kahvliga kaunistuseks muster peale. Nii tegi minu vanaisa. Ja peo lõpetab alati kohv ning kringel, šokolaadi ja pähklitega.

Kõik kordub, kui lapsena meeldis mulle end linaga kaetud peolaua all peita ja külaliste juttu kuulata, siis nüüd teevad samamoodi minu lapsed. Muusikat ja laulu on küll jäänud vähemaks. Need moodustasid suure osa meie pere koosviibimistest. Paljusid laulusõnu ma kahjuks enam ei mäleta, aga kavatsen seda muuta!