Ükski jõuluaeg ei oleks tõsiseltvõetav ilma koduköökides ja kohvikutes ninnalööva vürtsise veinilõhnata, mis paneb tahtmatult kõrvu liigutama. See tagasihoidlik, kuid samas rikkalik jõulujook soojendab üles iga kondi, tuju ja meele. Kui aga endal ei ole tahtmist glögikeetmisega vaeva näha, saab väga hea mekuga kuumi veine osta igast kaubandusvõrgust, mis meiekandis uksed avanud. Milline nendest jookidest aga sobib kõige paremini jõululauale?

Glögi trajektoor eestimaalase jõululauale algas 2. sajandil Roomast, kus nooblimad linnakodanikud seda jooki kuumana tarvitasid. Kuna roomlased olid usinad kaupmehed ja sõjardid, siis nende liikumisega tutvustati kuumutatud ja tugevalt maitsestatud veini ka teistele Euroopa rahvastele. Kiiresti sai see jook populaarseks Reini ja Doonau ümbruses ning Šotimaal. Konkreetselt Eestisse jõudis glögi vist kahes laines ehk esiteks mõisate perioodil Saksamaalt ja alles siis teise lainena uue iseseisvumise järel Põhjalast.

Põhjalast pärit glögisse lisatakse peale muude maitsete ka apelsinikoort või pomerantsi. Samuti, tõenäoliselt külmemast kliimast tulenevalt, ei rahuldu meie kandi inimesed oma glögis tihti ainult veiniga, vaid lisavad oma „hõõgveini” ka törtsu kangemat. Lemmikuteks lisakärakateks on nii tavaline viin, akvaviit kui ka kohalikud marjabrändid. Külm ja pime talveaeg on ideaalne, et erinevate kuumade jookidega katsetada. Alati ei pea selleks olema alkohoolne glögi, kuumaks võib ajada nii koduse õunamahla või õlle, siidri või ka huvitavamat maitset pakkuva mahla. Idee võiks olla pakkuda kehale mõnusat sooja, mõistusele uusi maitseid ja aroome.

LOE LISAKS: Klassikaline versus eestipärane: soojaandvaks glögiks sobib keeta ka kodust õunaveini

Maitsed.ee “maitsjad” võtsid kätte raske ülesande maitsta läbi kuus kõige enimlevinud hõõgveini või glögi. Maitsesime neid jooke kõiki õigel, 65 kraadise temperatuuri juures. Jõime kuumi hõõgveine ilma tavapäraselt klaasi pistetavate rosinate, kaneelipulkade ja mandlilaastudeta. Hindasime kõiki jooke viie palli süsteemis ning andsime hinded veini maitsele, aroomile ja välimusele. Klassikaline maitsmine, selle erinevusega, et midagi ei sülitatud välja.

Aga … äärmiselt meeldiv on tõdeda, et kõik valikusse sattunud hõõgveinid olid oma nime ja olemust väärt. Mõni on rohkem vürtsine, teine rohkem magus, kolmas pakkus tugevat rahustavat kärakalaengut. Arvestades hinnaklasside erinevuseid – ligi kolmest eurost kuni kümne euroni – on ka paika saanud tabel. Midagi ei ole teha, kallid jook tähendab kvaliteetsemaid tooraineid ja seetõttu ka kvaliteetsemat tulemust. Nii asjad maailmas lihtsalt käivad. See aga ei tähenda, et odavamad joogid poleks suutelised üllatama või lausa võitma.

Huvitav oli maitstud glögide puhul veel see, et ükski nendest jookidest ei olnud selline, mida ei tahaks rohkem juua ning igal nendel hõõgveinidel oli oma maitsest ja aroomist tulenevalt selge koht ja aeg tarbimiseks. Näiteks tuiskas ühte neist hõõgveinidest juues ihust läbi tuline jutt ning kogu keha täitis mõnus soojus. Ilmeksimatult sobib see “kuum vein” nagu rusikas silmaauku joomiseks peale suusatiiru või lumelauamäel veedetud tunde. Teine vein aga viis oma magususe ja aromaatsusega mõtted romantilisele mälupildile, kus vein sobib ideaalselt kallimaga kamina ees veedetud õhtusse. Kolmas jook aga tekitas tunde, et tahaks koheselt pakkida söögikorvi ning minna vaatama, millega vanaema-vanaisa kodus ka teevad. Täpselt selliselt paigutasid kõik joogid end ajas ja ruumis õigetele kohtadele.

Aga vaatame lähemalt, milline glögi sobib paremini selle aasta jõululauale:

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar
Hõõgveinitesti kõige kallima valik ehk Rootsist pärit Blossa 16 on selgelt ka jookidest kõige parem. Fakt on see, et see jook ei ole kõige erilisem, ega kõige kummalisem, ega ka kõige vingema aroomi või maitsega, kuid selle joogi balanss ja sügavus on see, mis võlub. Nagu ka enne mainisin, kui panna kokku väga kvaliteetne tooraine, on ka tulemus tõenäoliselt ülimalt hea. Neile kes otsivad tugevaid vürtsiaroome oma glögist siit neid ei leia, samuti ei leia Blossast seda tulist kuumust, mis võiks kiirelt soendada. Blossa sobib ideaalselt jõululauale, kuna sobib oma maitsete poolest kõigile, vanaemast ja ämmast-äiast tudengi ja õllesõbrani - jook on piisavalt magus, piisavalt aromaatne, piisavalt jõulune ja kauni punase tooniga.
Aroom: 11,5
Maitse: 12,5
Välimus: 14
Kokku: 38

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar
Põltsamaa veinivabrikantide toodang on kurioosum: ei saa öelda, et vein tuleks maailma kaunimas pudeli, samuti ei saa öelda, et joogi tõrvane värv just kutsuks jooma. Samas on selles joogis väge, mis meile, põhjamaalastele kohe eriti meeldib - kärts alkohol, tugevad aroomid ja iga lonksu järel tulise jutina läbi käiv soojalaine. Malbe see jook ei ole, mistõttu see ka kõikidele ehk ei sobi.
Esimesena lööb ninna aromaatne alkoholiaurudest segatud mustasõstrane veinilõhn ning lonksates põrutatakse soe hetkega kontidesse. Maitselt meenutab kõiki neid hõõgveine, mida külmaga joodud. See jook sobibki ideaalselt joomiseks ja keha soojendamiseks peale pikemat suusatiiru, lumesõda või poolepäevast lumelaudamist mäestikus. Sobib ka ideaalselt enda maitsete järgi "disainimiseks" - lisage kaneelipulk, rosinad, mandlid ja voila!

Aroom: 9
Maitse: 13,5
Välimus: 10,5
Kokku: 33

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar
Suurim üllataja Maitsed.ee glögitestis! Tartu Õlletehas on pannud pudelisse ja pakendanud kaunisse pappkarpi ühe Eesti selle aasta parima kuuma veini. Äärmiselt aromaatne, maitserikas ning kirka värviga vein sobib ilma kahtluseta 2016. aasta jõululauale. Mustsõstrane ja kange, samas vürtsikas ja magus! Arvestades, et Imperial Glögg tuleb vaid 0,4 pudelis on tegemist hinna mõttes pigem premium-klassi tootega ning seda on maitsest tunda. Lisage paar kardemonikauna ja pulk kaneeli ning jook on ideaalne.

Aroom: 12,5
Maitse: 12
Välimus: 13
Kokku: 37,5

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar
Eesti kõige kuulsam jook Vana Tallinn on justkui loodud olema lisand jõulusele hõõgveinile. Rummi teravus, likööri magusus ja glögiks segatud veini-vürtside soojus loovad ühe kummalise kombinatsiooni, mis ei olegi nagu päris hõõgvein, kuid sümbioos kokteilist ja terviseeliksiirist. Tulles aga tagasi maa peale: see on hõõgvein, mis sobib ideaalselt romantiliste tet-a-tet kohtumiste lihtsustamiseks - soe kamin, kirg, kruusid kuuma hõõgveiniga ... mis saab minna valesti. Kindlasti võiks selle joogi poest kaasa osta ning ühena paljudest sellel jõuluajal lauale serveerida.

Aroom: 9,5
Maitse: 11
Välimus: 12,5
Kokku: 33

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar

Karksi veinivabriku hõõgvein "Karoliina" võiks olla üks nendest jookidest, mille võiks rahus jätta poodi, kui ei oleks kahte olulist nüanssi: hõõgveini madalat hinda ning fakti, et jook valmistatakse punastest sõstardest.
Siililegi selge, et alla kolme euro maksev hõõgvein ei saa üllatada oma ootamatu kvaliteedi või maailma muutva maitsega, kuid samas sobib "Karoliina" hästi alusjoogiks sellele, mida kodus ise disainida: lisades erinevaid ürte, vürtse ja maitseid, on võimalik selles joogist valmistada midagi erakordset. Punane sõstar annab joogile omapärase hapu järelmaitse, mida võiks meega pehmendada.

Aroom: 4,5
Maitse: 7
Välimus: 8
Kokku: 19,5

JÕULUTESTID: Piparkoogid, Glögi, Porter
Foto: Rauno Volmar