Alljärgnevas loos räägib Maria Faust ausalt oma suhtest toiduga, see on mõjutatud nii tema päritolust kui ka vormitud elust Taanis, mis on muusikule pikka aega koduks olnud. Hapukapsast ei saa üks eestlane üle ega ümber, viigu elu teda, kus tahes. Maria on aastatega liikunud lihtsa, naturaalse toidu juurde ja hindab väga puhtaid maitseid. Ta unistab küll elust saare peal üksi oma majas, aga söögilauas on tema jaoks sotsiaalsus ülioluline. Maria on nimelt veendunud, et toitu saab nautida ainult siis, kui kõrval on head kaaslased. "Millegipärast sa näed inimese olemuse sellest ära, mida ja kuidas ta sööb," ütleb ta.