Meenutame Onu Fjodorit ja kass Matrjoškinit — miks süüakse võileiba nii, et leib all ja vorst peal, aga mitte vastupidi?

Meie seast äsja lahkunud lastekirjaniku Eduard Uspenski tuntumate tegelaste seas on Krokodill Gena ja Potsataja ning Prostokvašino lugudest pärit Onu Fjodor, kirjakandja Petškin ja kass Matrjoškin. Kõik nüüdseks keskealised mäletavad oma lapsepõlvest Prostokvašino multikaid ja seda, kuidas selle esimeses seerias täheldas kass Fjodorile, et see sööb vorstisaia valepidi — seda tuleb süüa nii, et vorst on allpool, sest nii on palju maitsvam! Miks süüakse võileiba üldse õigetpidi?

Selleks tuleks vaadata natuke ajalukku. Võileib nagu meie seda teame: leib, või ja leivapealne, ulatub kuskile 17.-18. sajandisse. Samas on leiba või leivasarnast küpsetist muu toidu alusena või ümber kasutatud palju varemgi. Keskajal kasutati teinekord taldrikute asemel jämedalt lõigatud leiva kääru. Söögikorra lõppedes anti muust toidust läbiligunenud leivakäär tavaliselt koertele või kerjustele.

Pealt lahtise võileiva võidukäik algas aga ilmselt Hollandist, mil Inglise loodusteadlane John Ray tegi tähelepanekuid kohalikest kõrtsidest: lakke kuivama riputatud lihast lõigati õhukesi viile leivale, millele määriti enne võid ja nii söödi seda näppude vahelt.

Allikas: Wikipedia

Prostokvašino lugudest vorstisaia söömise lõiku meenuta videost: