Foto: Shutterstock
Kui teile meeldib kaaviar, siis olete ilmselt teadlik, et tegemist on tuuramarjaga, sest nii nimetatakse üksnes tuurakaladest pärit soolatud kalamarja. Teadaolevalt annavad 28 liiki tuuralisi musta marja, millel kõigil on oma spetsiifilised tunnused: marjatera suurus, värv, maitse ja tekstuur. "Tööstuslikul” eesmärgil marjatootmiseks kasutatakse ligikaudu 10 liiki.

Maailma kõige kallimaks ja enim tunnustatud kaaviariks peetakse tavaliselt musta beluuga kaaviari. See on olnud mõjukate ja jõukate lemmiksuupiste läbi ajaloo. Tõeliselt eksklusiivse kaaviarikogemuse saamiseks proovige aga valget kaaviari.

Mida kujutab endast valge kaaviar?

Valge kaaviar on oma värvitoonilt tegelikult pigem helekollane ja selle näol on tegemist haruldaste albiinotuurade marjaga. “Almas” kaaviar pärineb albiino-beluugast, tänapäeval nimetatakse Almas'iks ka mitte-albiinobeluuga marja, hetkel pakutakse almas'ina ka sterleti albiinovariatsiooni marja. Almas tähendab pärsia keeles teemant ja seetõttu öeldakse selle kohta ka teemandikaaviar.

Varasemalt eraldati Almas kaaviar haruldasest albiino beluuga tuurast, mida leidus ainult Kaspia- ja Musta mere põlistes vetes. Nüüdseks on juba aastaid looduslikest veekogudest tuurade püük ja seega ka nendest marja tootmine ülemaailmselt keelatud. Ainus legaalne viis kaaviari osta, müüa ja süüa on siis, kui see pärineb kasvandustes kasvatatud tuuradest.

Belgias kasvatatavatel sterleti (üks tuuraliikidest) albiinovariatsioonil on helekollakas-valge toon, see on pigem väikeseteraline, tekstuurilt kreemine ja maitseomadustelt spetsiifilise pähklise alatooniga. Albiinosterletit kasvatatakse ning sellest toodetakse kaaviari Belgia kõrval näiteks ka Itaalias.

Kõige kallim kaaviar maailmas?

Albiinotuurad on looduses haruldased, sest vaid väikesel protsendil tuuradest avaldub melaniini tootmist pärssiv geneetiline häire. Albiinotuurade nappus on muutnud nad delikatessiks, mida naudivad vaid vähesed, kes saavad endale lubada ülikalleid hinnasilte, mis võivad küündida kümnetesse tuhandetesse dollaritesse kilo eest. Almas kaaviar on Guinnessi maailmarekordite kohaselt ametlikult kõige kallim toit maailmas.

Kuid Guinnessi rekord ei takistanud Austrias tegutsevaid kalakasvatajad Walter ja Patrick Grüll´i müüki paiskamast kaaviaritoodet (dehüdreeritud kaaviar ) Strottarga Bianco, mida tehakse haruldaste albiinotuurade marjast. Kalakasvatajate Grüllide väitel on uus kaaviar maitsev ja tervislik ning juurdepääsmatu hinnasildiga, mis on tingitud 22-karaadise kulla kasutamisest. Ühe kilogrammi Strottarga Bianco tegemiseks kulub viis kilo tuuramarja, mis maitsestatakse ja seejärel eemaldatakse sealt vesi. Seejärel kaaviar peenestatakse ja segatakse kullaga. Hinnasilt ütleb, et kilo Strottarga Bianco eest tuleb välja käia 100 000 USA dollarit.

Oma Maitse küsis kaaviarikaupmees Artur Talihärmilt kaaviari ülikalli hinna kujunemise kohta

"Tänapäeval saadakse kaaviari kasvandustest pärit tuuradelt. Tuurade kasvatamine on aeganõudev protsess, mille esimesi tulemusi võib sõltuvalt liigist, näiteks Siberi tuura puhul, oodata alles 4-5 aasta pärast, beluuga kaaviari osas võib see protsess aega võtta 20 aastat ja kauemgi. Tuurasid kasvatatakse kunstlikes tingimustes, nende eest hoolitsetakse, neid toidetakse ja kõike sellega kaasnevat on keeruline hallata," rääkis Talihärm.

"Kaaviarist saab ainult teatud piirini rääkida kui toidukaubast. Kuigi ka madalamasse kvaliteediklassi kuuluva kaaviari hinnad on tegelikult toidukauba mõistes kallid, soodsamad jaehinnad on umbes 500 eurot kilo eest. Kõrgema hinnaklassi puhul (jaehinnad al 4-5 tuhat kuni 30+tuhat) on tegu juba nö. lukskaubaga ning sellele vastava hinnastamisloogikaga. Tänapäeval on ainus viis kaaviari nautida, kui see pärineb kasvatusest pärit olevatest tuuradest. Kasvanduse päritolu ei viita tingimata kehvemale toote kvaliteedile – pigem on võimalik kontrollitud keskkonnas, eeldusel, et loodud tingimused on ligilähedased looduslikele, toota stabiilselt heakvaliteedilist kaaviari ning erinevaid kvaliteediklasse efektiivsemalt selekteerida," selgitas Talihärm.

Kuidas kaaviari õigesti süüa ja serveerida?

"On mõned klassikalised soovitused selleks, et kaaviari söömisest saadav maitseelamus oleks kõige nauditavam. Selleks, et saada emotsioon ei pea kaaviari “sööma supilusikaga”, vaid piisab ka väiksematest ampsudest. Ja päeva lõpuks on kaaviari söömise kõige suurem võlu see, et sööja võib seda nautida täpselt nii nagu ta seda heaks arvab, näiteks hetkel populaarne kaaviari “moetrend” süüa kaaviar friikartulite ja praetud kanaga," rääkis Talihärm. Vaata lähemalt SIIN

"Üldlevinud klassika näeb ette muidugi, kas viinapitsi ja tatrapliine või šampanjat ja krõbedat saiaviilu," lisas Talihärm.

"Ajalooline kaaviari söömise viis on aga käeseljalt. Varasemalt sõitsid Euroopa kaupmehed kaaviari kokkuostuks selle tootjate juurde Kaspia ja Musta mere äärde. Kvaliteedi tuvastamiseks pandi külmast välja toodud kaaviar käeseljale ja enne maitsmist veidikene oodati, et see saaks kehatemperatuuri abil soojeneda. Selliselt muutub kaaviari maitsepallett oluliselt külluslikumaks."

"Enne maitsmist kaaviari nuusutatakse ja kui maitsev pala ampsatakse suhu, siis ei tohiks käeseljale mingit lõhna jääda. Viimane viitaks mingisugusele probleemile," lisas Talihärm.

"Kaaviari on hea serveerida jääs jahutatud tootjapakendis ja näiteks luust või puidust lusikaga. või klaaskausis pärlmutter-, puu- või luulusikaga. Oluline on vältida metallist lusikat, sest see annab kaaviari süües metalset lisamaitset ning rikub autentset ja puhast maitseelamust. Lisaks on metallist lusikad tihtipeale võrreldes näiteks luust valmistatud lusikatega teravamate servadega ning nii on võimalik õrnasid kaaviariterasid purgis "surkides" katki teha. Metalse maitse lihtsaks selgitamiseks – hoia tavalist metallist lusikat suus ja üsna pea on tunda metallimaitset (metalli ja sülje koosmõjul),"rääkis Talihärm.

Siit leiad retsepte tatrapliinide valmistamiseks!

Tatrapliinid

Kohevad tatrapliinid