Foto: Shutterstock
Banaan on üks populaarsemaid puuvilju kogu maailmas. Banaanid on meeldiva maitsega, sobivad hästi suupisteks või magustoiduks ning lisaks on need tervislikud. Banaanides on võrreldes teiste puuviljadega suhteliselt palju kaloreid, mistõttu paljud dieedipidajad neid väldivad, seda ei peaks aga tegema, kuna banaani mõõdukas tarbimine tervisliku toitumise osana võib hoopis toetada kehakaalu langust.

Poeriiulitelt võib leida erinevates värvitoonides banaane, alates rohelistest, lõpetades kuldkollastega. Alljärgnevalt uurime, milline banaan on kõige tervislikum – toores või küps?

Banaanide tervislikud omadused

Banaan on rikas süsivesikute poolest, mis teeb sellest ühe parima energiaallika. Banaanis on palju puuviljasuhkrut, kuid seda tasakaalustab asjaolu, et banaan ei sisalda peaaegu üldse rasva. Lisaks on banaanis palju kiudaineid, mis on hea maole ja toetav seedefunktsioonile.

Banaanis leidub palju kaaliumi. Viimane stimuleerib vedelike väljutamist kehast ja võib aidata kõrge vererõhu, podagra ja reumaatiliste haiguste sümptomite puhul.

100 grammi banaani sisaldab umbes 90 kalorit, mis teeb sellest ühe energiarikkaima puuvilja. Seetõttu ei ole soovitatav süüa tohutul hulgal banaane, vaid pigem tarbida neid tervisliku toitumise osana.

Banaan sisaldab immuunsussüsteemi tugevdavat C-vitamiini ja B6-vitamiini, mis aitab kehas uusi rakke luua.

Banaanide söömine aitab parandada vereringet, vältida lihaskrampe, võidelda depressiooniga ja vähendada vereringes halva kolesterooli taset.

Foto: Shutterstock
Vali banaani küpsusaste vastavalt vajadusele

Banaane eelistatakse süüa, kas rohekate ja vähem magusatena või täiesti küpsetena. Kas teadsite, et banaani toiteväärtus küpsedes muutub?

Banaani maitse muutub küpsedes magusamaks. Selle põhjuseks on banaanis sisalduvate ensüümide muundumine tärkliseks ja järk-järgult disahhariidideks, st suhkruteks nagu sahharoos, glükoos ja fruktoos. Uuringud on näidanud, et mida küpsemaks banaan muutub, seda vähem sisaldab see vitamiine ja mineraale, millest osa kaob küpsemise ajal.

Paljude uuringute kohaselt sisaldavad küpsed banaanid antioksüdante, millest on palju kasu kehale rakumuutuste ennetamiseks ja toksiinide kahjuliku mõju vähendamiseks. Kui banaan saavutab küpsuse ja hakkab kollasel koorikul moodustuma pruune laike, moodustub banaanis aine nimega TNF (tuumori nekroosifaktor), mis aitab vältida pahaloomulisi rakke kehas ja takistada nende levikut.

Seega banaane saab süüa nii rohekatena kui ka küpsete ja kollasena. Kollased banaanid sisaldavad rohkem antioksüdante ja suhkrut, muutes need suurepäraseks suupisteks kogu päevaks. Rohelised banaanid sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale kui küpsed banaanid, nii et pidage seda meeles, kui soovite oma dieedis suurendada heade toitainete hulka.

Foto: Shutterstock
Millal banaani mitte süüa?
  • Asjatundjate sõnul ei tohiks maksa- ja neeruprobleemidega inimesed banaane süüa. Terviseprobleemide puhul on dieedi osas alati mõistlik konsulteerida arstiga.
  • Banaani saab kasutada paljudes erinevates retseptides: see sobib magustoitude valmistamiseks, suupistetena ja erinevate pagaritoodete osaks. Kui soovite banaanist võimalikult palju kasu saada, sööge seda roheliselt.
  • Diabeetikud peaksid küpsete banaanide söömist vältima.
  • Ärge hoidke banaane külmkapis, kuna need tumenevad külmas kiiresti, kaotavad oma maitse ja paljud kasulikud toitained.
  • Sööge banaani kohe pärast koorimist, kuna see on kergesti riknev.


Allikas: AskelTerveyteen