Koroonaviiruse (COVID-19) põhjustatud kriisi tingimustes on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutanud sotsiaalse isolatsiooni säilitamise olulisust. Inimestel palutakse jääda koju ja vältida ilma oluliste põhjuseta väljas liikumist.

Paljud inimesed on hakanud vähem poes käima ja tellivad endale toidukaubad, kas lähedaste või kullerteenuse abiga koju. Mida peaks sisaldama ostunimekiri ja karantiini ajal valmiv toit tervist ja heaolu arvesse võttes?

1. Konservid

Konserveeritud toidu põhiline eelis teiste turul pakutavate toitude ees on nende pikk säilivusaeg. Sel viisil saab näiteks tagada kvaliteetse valguallika (eriti kalakonservide ja mereandide puhul) kogu päeva söögikordades. Makro- ja mikrotoitaineid uurinud ekspertide sõnul on näiteks lihaste nõrkuse ennetamise võtmeteguriks piisav valkude tarbimine.

Lisaks valgurikastele toodetele võiksite kaaluda ka puu- ja köögiviljakonservide lisamist menüüsse, kuigi samal ajal tasub meeles pidada, et toidulaual peaksid olema need esindatud ka värskel kujul.
Konserveeritud toidul on teiste toitude ees üks väga oluline eelis: pikk säilivusaeg

2. Külmutatud köögiviljad

Puu- ja köögiviljad on kiiresti riknevad ja nende säilivusaeg toatemperatuuril jääb sageli lühikeseks. Külmutatud puu- ja köögiviljal on peaaegu sama toiteväärtus kui värskel toidul. Kui köögiviljad ja puuviljad pakendatakse ja ladustatakse külmutatult, külmuvad neis ka vitamiinid ja mineraalid. Loomulikult on külmutatud köögiviljade või puuviljade tekstuur ja maitse erinev värsketest, kuid need pakuvad suurepärast lisa karantiiniaegsele dieedile.

3. Täisteratooted

Nii näljaregulatsiooni kui ka soolestiku tõrgeteta toimimise tagamiseks on oluline, et karantiini ajal tarbitakse piisavalt ka kiudaineid.

Kõrge kiudainesisaldusega toidud peaksid olema toidulaual sõltumata sellest, kas tegemist on kodukarantiiniga või mitte. Näiteks täisterariisi, rukkileiva ja kinoa kõrval sisaldavad kiudaineid ka kaunviljad.

Kiudaineterikka toidu tarbimine aitab veresuhkrutaseme kõikumist kontrolli all hoida, mis omakorda aitab muuhulgas näiteks püsida tervislikus kehakaalus. Kui soovite kaalu langetada, siis peaksite menüüsse lisama just rohkelt köögivilju, kaunvilju, seemneid, marju ja vähemagusaid puuvilju. Need ei anna palju toiduenergiat, imavad soolestikus vedelikku ja tekitavad seetõttu kiiremini täiskõhutunde.

4. Naturaalne jogurt

Probiootiliste toitude tarbimine on hädavajalik soolestiku korraliku toimimise tagamiseks. Teaduslike uuringute järgi on soole hea mikrobioom üks esimesi kaitsemüüre meie keha võitluses patogeenidega.

Lisaks varustab piimatoodete tarbimine keha kaltsiumiga. See mineraal osaleb muu hulgas närviimpulsside ülekandmises ja luude tervises. Veenduge, et teie lemmikjogurt ei sisaldaks lisatud suhkruid, mis võib tuua soovimatuid lisakaloreid.

Maitsestamata jogurtites on ainult piimas looduslikult leiduvat laktoosi ehk piimasuhkrut. Päevane maksimaalne soovitus 2000 kcal energiasoovituse juures on 50 grammi lisatud suhkruid kõikidest allikatest kokku. Seega – lisatud suhkrute koguse vähendamiseks toidus maitsesta võimalusel oma kohupiim või jogurt ise!

Lisaks on jogurit võimalik külmkapis säilitada pikka aega, tarbides seda 1 või 2 portsjonit päevas.

Tänu probiootikumidele aitab naturaalne jogurt säilitada meie keha kaitsevõimet optimaalses seisundis. Lisaks soodustab selle regulaarne tarbimine seedetrakti tervist.

5. Vee tarbimine

Karantiini ajal ei tohiks unustada ka vedeliku tarbimist, piisav kogus normaalkaaluga täiskasvanu jaoks on 2-3 liitrit päevas.

Dehüdratsioonil, eriti eakate ja laste puhul, võivad lisaks keha kuumuse reguleerimise keerukamaks muutmisele, olla ka tõsised tagajärjed. Parim janu kustutaja on alati vesi, mida on vaja toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Kui süüa normaalselt, siis saame enamiku vedelikuvajadusest toidust, näiteks puu- ja köögiviljadest, supist ja jookidest.

6. Dieet karantiini ajal

Karantiini ajal võib kasutada mõningaid meetodeid, mis aitavad säilitada tarbitavate kalorite tasakaalu. Üks neist on näiteks vahelduv paastumine (intermittent fasting). Vahelduva paastumisega saame tagada, et just sel ajal, kui meie füüsiline aktiivsus väheneb ja samal ajal suureneb kaloritarbimine, ei teki lisakilosid. Lühiajalise paastumise tähtsusest räägitakse üha rohkem. Ühe toidukorra teadlik vahelejätmine või esimese söögikorra edasilükkamine on ühiskonnas uus suund.