NAPSITRENDID: Viis huvitavaimat Vana Euroopa džinni, mis hakkavad lähiajal laineid lööma
Kuigi paljud Eesti kauplused tunnevad džinnidest vaid Beefeaterit, Gordons'it ja Liviko Craftersit siis üle Euroopa leidub sadu ja sadu põnevaid džinne. Hiljuti Berliinis baarmenide messi külastades tutvusime mitmete uute jookidega ja pärast Kalle Mülleri põhjalikku ülevaadet džinni ajaloost ja olemusest mõtlesin jagada huvitavamaid uusi tutvusi.
Vasevärvi pudelites müüdav jook on bränditud USA või vähemalt inglise keelse turu jaoks. Loojaks on aga Belgia farmatseut Yvan Vindevogel - kes rõhutab iidselt džinniga seotud parandavaid omadusi.
Võrreldes paljude uute džinnidega, mis uhkelt teatavad, et segavad kümneid ja kümneid taimi jookide sisse on Copperheadi džinnis vaid 5 taime.
Maitsed on joogil mõnusalt balansseeritud ja apelsinikoore järelmaitse on keelel veel kaua. Eriliseks teevad joogi aga eraldi müüdavad maitsetilgad, mis soodustavad näiteks seedimist või aitavad inimest äratada. See meenutab just keskaegsete apteekrite ravijooke, kus mõne tilga lisamisega muudeti jook ravimiks erinevate hädade vastu.
Itaalia džinn Roby Marton segatakse meile toonikuga valmis, kuid see ei peida joogi tugevat ja selget maitset, mis paistab ja lõhnab kaugele. Filtreerimata džinni iseloomustab kergelt kollakas toon nagu brändil või vaati näinud kangel napsul. Itaaliale sobivalt müüakse ka Roby Marton'i džinniga elamust.
Saksa turul nime teinud džinn nimega Siegfried on oma lühikese olemasolu jooksul jõudnud võita palju rahvusvahelisi autasusid. "Niebelungide Saagalt" nime saanud jook on kahtlemata eriline - eriliselt karge maitsega (ingver, kikkaputkejuur) džinn jääb ilusti meelde kuna kõrvetab keele oma terava järelmaitsega. Sigfried ei ole samas aga liiga kõrge alkoholisisaldusega ning sobib üsna laiale tarbijaskonnale.
Ginraw on Barcelona džinn. Hingelt ja meelelt just selle linna loomusele sobivaks "ehitatud" kange naps, mille loomiseks pandi kokku ekstra meeskond ja projekt. Projekti hingeks on üle 40 aasta parfüüme loonud Rosendo Mateu, kelle ümber on tiim erinevaid kokanduse ja joogitööstuse professionaale. Metalne džinnipudel on viimase detailini lihvitud, samuti on joogi valmistamisel kasutatud gurmeeköökidest laenatud destillatsioonimeetodit, mis eristab jooke kõigis teistest džinnidest.
Samas eristumine ei ole siiski alati hea. Kui esimene kohtumine Barcelonaga jääb igaveseks meelde - veebruariõhtu vanalinna terrassil -, siis esmase Ginraw kogemuse tahaks parem unustada. Mõned maitsed selles kombinatsioonis lihtsalt ei sobi minu maitsemeeltega kokku - sülitaks hea meelega välja, aga see oleks kuidagi ebaviisakas.
Berliinis toimunud igaaastase baaride messi koridoris jookseb vastu Hollandi Hermit džinni müügimees koos merekarbiga, millest pakub maitsta Hollandi rannikul valminud jooki. Laual on suurem kogus merekarpe - huvitav kuidas teise messipäeva õhtuks ka puhastatud on?
Keelele jääb kergelt soolane maitse võrreldes teiste džinnidega. "Meri, mõistate," teatab džinni müügimees mulle silma pilgutades, kui pärin selle soolasuse kohta. Kui pärin, kus nad täpselt Hollandi rannikul asuvad ja toodavad, haarab mees pudeli ja hakkab mulle läbi selle näitama - sildi siseküljele on trükitud kaart.
