Näpunäited varakevadiste maitse- ja ravimtaimede kogumiseks. Lisaks omleti retsept, millele annavad värvi ja maitset noored naadilehed!

Varakevadel, märtsist maini, on eriti maitsvad ja vitamiinirohked noored võrsed ja pungad. Ühtesid või teisi maitse- ja ravimtaimi korjatakse erineval ajal. Kui pungasid ja võrseid korjatakse kevadel, siis õisi ja lehti suvel õitsemise ajal ning juuri kasvuperioodi järgselt sügisel.

Panime kokku mõned näpunäited maitse- ja ravimtaimede kogumiseks.

• Korjamiseks sobivad looduslikud maitse- ja ravimtaimed kasvavad metsas, heinamaadel, põldudel või oma aias. Vältige ravimtaimede korjamist pritsitud ja üleväetatud aladelt, suurte teede, põldude ja asulate lähedusest.
• Ilm peaks korjamise ajal olema päikeseline ja kuiv, sest märja ilmaga korjatud ürdid lähevad kergesti hallitama.
• Koguge ainult selliseid taimi, mida tunnete. Taimi aitavad identifitseerida raamatud, mis eristavad söödavaid ja mürgiseid taimi. Mõistlik on taimede kohta koguda lisainfot, sest iga ravimtaime kasutamiseks on erinevad soovitused.
• Keskkonna huvides koguge ainult nii palju ravimtaimi kui vaja. Neid korjates ei tasu kunagi ühte kohta puhtaks korjata, sest nii ei saa taim loomulikul teel paljuneda ja järgmisel aastal polegi enam, mida korjata. Järgige looduskaitse eeskirju. Taimi, mis kuuluvad ohustatud liikide hulka, ei tohiks korjata.
• Korjake varakevadel karulauku, naadi- ja küüslauguvõrseid, võilille- ja nurmenukulehti, pisikesi nõgeseid ning kasutage neid salatite sees.
• Kõige väärtuslikum on varakevadine, äsja mullapõuest väljatrüginud varesejalga meenutav veel täielikult avanemata naadileht. Värsked E- ja C-vitamiinist ning kasulikest mineaarlainetest pungil naadivõrsed sobivad suurepäraselt ka smuutide sisse ja pesto valmistamiseks.

Eriliselt täiendavad naati värsked peterselli, koriandri, mädarõika ja mungalille peeneks hakitud-rebitud lehed. Samuti sobivad naati maitsestama jämedalt purustatud köömne- koriandriseemned, pune, majoraan, iisop ja basiilik. Naat kui toiduaine on vastunäidustatud kõhunäärme ja sapiteede põletike korral, kirjutab bioloog Toivo Niiberg.

Kasutage varakevadisi naadilehti pirukatäidistes, võileival või pitsa peal. Kas teadsite, et keedetult ja hautatult omastab meie organism naadis leiduvaid toitaineid palju paremini?

Mida peaks teadma alveokokk-paelussi munadega nakatumisest?

Eesti metsades levinud ja põhiliselt rebaste kaudu leviv eluohtlik alveokokk-paelussi munadega nakatumine toimub üldiselt harva. Inimene nakatub enamasti loodusest korjatud taimede ja marjade, aga tõenäolisemalt koerte kaudu.

Alveokokk-paeluss kasvab täisealiseks ja muneb munad metslooma soolestikus. Munad satuvad väljaheitega loodusesse. Tuul, sademed, lendavad putukad ja sipelgad kannavad mune looduses edasi. Lisaks võivad munad edasi kanduda loomakarvade sees, kirjutab Helsingin Sanomat.

Inimene on parasiidile vaheperemees. Parasiit inimese organismis ei paljune, küll aga põhjustab vaevusi. Kui soovite metsast korjatud ravimtaimede osas olla kindel, siis võite neid (sõltuvalt taimest) kuumutada vähemalt 70 kraadini või külmutada temperatuuril alla –20 kraadi.

Naati võib kasutada toiduks kogu suve, kuid ikka noori, nn varesejala moodi lehti, mis pole veel lahti.

Kevadine omlett värskete naadilehtedega

Koostisosad:

4 muna

u 1,25 dl piima

1 sl täisterajahu

soola, pipart

1 sl hapukoort

1-2 peotäit varakevadisi naadilehti

maitseks riivitud juustu

peekonit

Valmistamine:

Pange peekon pannile särisema. Peske noored naadilehed hoolikalt ja hakkige peeneks. Kloppige munad piimaga, lisa täisterajahu ning hapukoor. Maitsestage soola-pipraga ning valage peekonilõikudele. Keerake tuli vaiksemaks. Kui omlett hakkab valmist saama, siis puistake sellele naadilehti ja küpsetage seni kuni juust on sulanud.