Foto: Gregor Jürna Foto: Gregor Jürna
Tehnikad, võtted, toorained, olulised köögiteadmised – need on toidutegemisel sulle abiks.

Punane sõstar gurmeemarjaks tagasi!

Minu lapsepõlve talved möödusid suvel aurutatud punasesõstramahla juues. Oma hapukuse ja erkpunase värviga sobib see soolastesse salatitesse lisamaitset andma ja purustatuna lihamarinaadidesse lihakiude pehmendama ning aroomi lisama.

Kui retseptis on kapparid, siis proovi nood asendada sama koguse punaste sõstardega.
Brita kook punaste sõstardega on ülimaitsev.
Alles valmivad, pigem veel roosakaspunased sõstrad on väga pektiinirikkad (küpsetes marjades pektiinisisaldus väheneb), mis tähendab, et nendest tehtud keedis tarretub hästi.

Hernekaunad on kommistki magusamad

Kui lapsed on maja juurest kadunud, siis võib neid tavaliselt leida hernepeenrast ennastunustava kiirusega hernekaunu hammaste vahelt läbi laskmas. Laste targad kehad teavad, et hernes on kasulik: palju joodi, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, C-ja K-vitamiini ning B-grupi vitamiine. Samuti on hernes hea taimse valgu allikas. Kui herneid on rohkem, kui korraga süüa jaksad, blanšeeri neid 1–2 minutit keevas vees, kurna, ehmata kohe külmas vees, nõruta ja sügavkülmuta. Talv läbi hea oma varudest näiteks hernehummust või hernetampi teha! Esimest on kena leivale määrida, teist kana- või kalaroogade kõrvale pakkuda. Arvesta, et suur toiteväärtus hakkab külmutatud hernestes kahanema kuue kuu möödudes. Üle 12 kuu pole külmutatud herneid seepärast mõtet säilitada.