pixabay.com
Ühelt poolt tänu 21. sajandis elavate nüüdisinimeste mõtteviisi juurdumisele, teiselt poolt jällegi tänu lihtsale soovile säästa raha oleme üsna märkamatult sisenenud nii öelda zero-waste-ajastusse, kus toidukraami ninast sabani või juurest pealseni mittetarvitamine tähendab tagurlust, kus toidu täielik lõpuni tarbimine on argitoiming, mitte poos.

Arenenud ja kiirelt selle standardini liikuvate riikide (kindlasti loeme ka Eesti nende riikide hulka) kodanikud pole eales elanud nii rikkalikult, toidumuretult ja hedonistlikult kui 21. sajandi esimese viiendiku lõpus. Toidukraami on kõikjal sedavõrd palju, et sellest kõigest õigete, parimate valikute tegemine on muutunud lausa tööks.

Samal ajal kui meie siinpool rikkalikkuse ilmkõrget müüri toiduluksuses hulbime, jääb teisel, kolmandal ja neljandal maailmal toidukraami iga päev täpselt nii palju puudu, kui meie ära viskame. Sellises olukorras ei jää lihtsalt muud üle, kui vaadata üle oma kodune nullprügi olukord ja võtta ette toidusäilitamine. Kuid kust alustada?

Maailma tippu kuuluv fitness-sportlane ja toitumisnõustaja Helena Mang ulatas lahkesti abikäe, et anda nõu, kuidas ise enda olukorda parandada.

Helena Mang.
Foto: Karl Saare

Helen, miks on sinu meelest oluline toitu õigesti säilitada ja kuidas elada nii, et ei tekiks toiduprügi?

Toidu säilitamise tingimused mõjutavad suures osas toidu toiteväärtust ja kasutamise aega. Põhjuseid, miks toiduprügi tekkimist vältida, on erinevaid. Ajal, kui üks osa Maa elanikkonnast vaevleb näljas ja teiselt poolt koormab pidev ületootmine planeeti enneolematult, on palju sellist, mida igaüks meist ära teha saab. Teisi motiveerib võib-olla enim just aja ja raha säästmine või oma tervislik heaolu.
Kuidas sa ise toidu raiskamise vastu võitled?


Ma ei oskagi täpset kuupäeva määratleda, millal see teema minu jaoks aktuaalseks sai, aga mingist hetkest on jäänud külge tahe mitte midagi söödavat minema visata. Kindlasti on sellele kaasa aidanud tublisti kasvavad toidupoe arved. Ei usu, et oluliselt teistmoodi tarbin, lihtsalt toidukaup on paari viimase aastaga oluliselt kallinenud. Tundub absurdne tuua koju 70-eurone toidukorv ja hiljem sealt midagi prügikasti visata, mida oleks võinud tegelikult edukalt kasutada.
Enamasti läheme ju poodi kas tühja kõhu või mingi iha ajel.
Kõik saab ikkagi alguse planeerimisest. Enne poodi minekut on vaja selgeks teha, mida TEGELIKULT sealt vaja on. Paar aastat tagasi võtsin kasutusele äpi Any.do, mis on piltlikult öeldes virtuaalne poenimekiri. Vajadusel on sellele nimekirjale ligipääs kõikidel perekonnaliikmetel, nõnda saab sinna tooteid lisada igaüks ja see, kes poodi satub, näeb reaalajas täpselt, mida tegelikult vaja on. Pärast nimekirjasüsteemi juurutamist kadusid ära „igaks juhuks” tehtavad ostud.
Mismoodi sina siis poes käid, kuidas end selleks valmis paned?

Enne poodi minekut saab välja mõelda järgmise 4–7 päeva menüü kondikava. Milliseid toite võiks valmistada, mitmeks korraks neist jätkub, mida on nende valmistamiseks vaja juurde hankida? Enamikus kodudes on kuivainete kapid sellised, mis enam hästi sulguda ei taha, seega juurde on enamasti vaja võtta peamiselt värsket liha, kala, kana ja piimatooteid – kõike seda, mis üleliia kaua ei säili. Ühesõnaga: see, mis jõuab koju, on juba eesmärgipäraselt valitud.

Mäletan, et kunagi ammu poes käies ei jälginud ma üldse toote säilivuskuupäevi – nüüdseks on see üks esimestest asjadest, mida vaatan. Tihti teen oma valikuid ka jooksvalt ringi, sest palju sarnaseid ja lühikese säilimisajaga tooteid lõhnab juba eos millegi raisku minemise järele.
Mis sul endal hetkel külmikus ja sügavkülmas säilitamiseks pakendatud on?

Tavalises külmas on mul hetkel mõned marineeritud kanafileetükid. Juba avatud pakendis kipub liha ära kuivama, nii et esimese hooga üle jäänud fileed segasin maitseainete ja skyr’iga ning marineerisin vaakumisse. Nõnda säilivad need ligi kümme päeva ja saan neid jooksvalt tarbida, ilma et peaksin kartma, et need pahaks lähevad või ära kuivavad.

Samuti sattusin hiljuti poes lõhefilee sooduspakkumisele. Ostsin suure tüki. Kolmeliikmelisele perele käib see aga ühe õhtuga üle jõu ja nii sai see osaliselt portsjonitena vaakumisse pakendatud. Lahtiselt kiles seisaks kala tavalises külmas 1–3 päeva, vaakumisse pakendatult aga kuni kuus päeva. See on piisavalt pikk aeg, et menüüsse järgmine kalatoit planeerida.

Miks on üldse igapäevane toidu õige säilitamine vajalik?
Korralikult säilitatud toit seisab kauem ja toidus endas säilib suuremal määral toiteväärtus. Lohakalt sügavkülma visatud toit saab tihti külmakahjustusi ja hiljem tarbides ei ole tekstuur, maitse ega ka toiteväärtus see, mis olla võiks. Toidu sihipärane säilitamine/tarbimine aitab vähendada raisku mineva toidu hulka ja toorainele kuluvat raha ning säästa oma isiklikku aega.
Millest alustada igapäevase toidu säilitamist?
Alustama peaks vastutustundlikust tarbimisest ja oma tarbimise planeerimisest. Kõige kriitilisem on toiduga, mis vajab säilitamiseks külmkapitemperatuuri. Kui külmkapp on süstemaatiliselt korras, on perenaisel ülevaade olemasolevast ja lõpptulem on parem. Keerulisem on omada ülevaadet külmkapist, mis näeb välja kui keskmine teismelise riidekapp (kõik süsteemitult segamini ja mitmes kihis).