Foto: Shutterstock
Panime ritta toiduained ja mõned joogid, mis võivad olla üllatavalt ohtlikud. Muidugi tuleks kõiki toite ja jooke tarbida mõõdukalt ning tõeliselt ohtlikud on need sellistes kogustes, millega tavatarbimisel kokku ei puututa. Kui te muutusite uudishimulikuks, siis lugege edasi, et teada saada, millistest toiduainetest ja jookidest räägime!

Vesi

Foto: Shutterstock
Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast.

Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett.

Kui vett tarbida soovitatud kogusest kolm kuni neli korda rohkem, pole teie neerudel piisavalt aega vedeliku eemaldamiseks kehast. Liigne veejoomine võib põhjustada tõsise veemürgistuse, sest see lahjendab naatriumitaset veres ning tekitab omakorda rakkudes turse. Ajusse liigse vedeliku kogunemist ning selle turset nimetatakse ödeemiks, mis võib mõjutada ajutüve ning põhjustada kesknärvisüsteemi talitlushäireid.

Nii et vesi võib põhjustada kehas mürgitust, nagu juhtus ameeriklase Jennifer Strange'iga, kes suri 2009. aastal pärast Sacramento raadiojaama KDND-FM poolt korraldatud võistlust, kui oli joonud ligi 7,5 liitrit vett, lootuses oma lastele mängukonsool võita, vahendab BBC News.

Kohv

Foto: Shutterstock
Ohtlike jookide hulka kuulub ka kohv, mida paljud armastavad. Nimelt võib kofeiin muutuda eluohtlikuks, kui seda satub kehasse 15 grammi. See kogus saadakse 113 tassist kohvist (250 ml tassi). Tegelikult saaks inimene ka vee üledoosi, kuna 113 tassi on umbes 30 liitrit vett. Niisiis, nagu võisite järeldada, on kohvi üledoosi kätte praktiliselt võimatu surra.

Šokolaad

Foto: Shutterstock
Paljude ühendite hulgas, millest šokolaad koosneb, leidub alkaloid nimega teobromiin. Teobromiin on stimulant, mis laiendab veresooni ja millel on ka diureetiline toime nagu tema alkaloidiperekonda kuuluval lähisugulasel kofeiinil.

Ehkki suurte šokolaadi- või kakaokoguste sage tarvitamine võib inimeselgi mürgistusnähte põhjustada, pole võimalik isegi kõige kangema tumeda šokolaadi ühes tahvlis leiduva teobromiinikogusega inimesel teobromiinimürgistust esile kutsuda.

Tervis satuks ohtu siis, kui sööksite kümme kilo tumedat šokolaadi ühe päeva jooksul. Sel juhul tekiks teil kõigepealt iiveldus ja kõhulahtisus, kuid hiljem ilmnevad ka tõsisemad probleemid. Tekkida võivad epilepsiahood, sisemine verejooks, südameatakk ja lõpuks isegi surma.

Õunad ja õunaseemned

Foto: Shutterstock
Kui sööte päevas 18 õuna, pole see teie tervisele ohtlik. Kui aga purustate selle asemel 18 õuna seemned ja sööte neid põhjalikult närides, on tulemuseks tõenäoliselt terviseprobleemid, sest õuna seemned sisaldavad tsüaniidi.

Tsüaniid imendub kiiresti organismis ning see kantakse vereringe kaudu kõikidesse organitesse. Kõige tundlikumad on tsüaniidi mürgistuse suhtes aju ja süda. Tsüaniidi mürgituse tunnusteks võivad olla näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms.

Kirsikivid

Foto: Shutterstock
Kirss on seetõttu ohtlik, kuna selle kivid, nagu õunaseemnedki, sisaldavad tsüaniidi. Sama kehtib aprikoosi- ja virsikukivide kohta ning lisaks on potentsiaalselt eluohtlikud ka mõrud mandlid. Seda silmas pidades on soovitatav mitte nende puuviljade kive närida ega neelata, sest vastasel juhul võib tekkida terviseoht.

Banaan

Foto: Shutterstock
Banaanides on palju kaaliumi ja see on hädavajalik, et süda püsiks terve ja vererõhk kontrolli all. Liiga suures koguses kaaliumi võib põhjustada aga surma. Võite siiski kindel olla, et selle puuvilja eluohtlikuks muutmiseks peaksite sööma vähemalt 400 banaani korraga.

Apelsin

Foto: Shutterstock
Inimene peaks apelsinidest üledoosi saamiseks neid ühe päeva jooksul vähemalt 11 000 tükki sööma, mis on võimatu.

Sool


Foto: Shutterstock
Soola soovitatav päevane kogus on 1,5–4 grammi. Surmav soolakogus on korraga söömisel 250 grammi, mis tähendab 48 supilusikatäit.

Tšillipulber

Foto: Shutterstock
Kui olete vürtsikate toitude fänn, siis tšilli on teile kindlasti tuttav. Tagajärg oleks fataalne, kui tarbiksite seda vürtsi 130 teelusikatäit korraga. See on aga üsna võimatu, nii et pole põhjust muretseda, kui soovite oma toidule vürtsi juurde anda.

Suhkur

Foto: Shutterstock
Kui sööte 2,5 kg suhkrut korraga, saate kehasse koguse, mis võib olla eluohtlik. Nii suurt annust on aga väga raske korraga kehasse saada.