On üks veini valmistamise etapp, mis eristab tavaveine vegan-veinidest

Isegi kui sa ise pole vegan, siis meil kõigil on vähemalt üks täistaimetoitlasest tuttav. Seega järgmine kord oma veganist sõbrale külla minnes võta kaasa tema elustiilile vastav vein – vegan vein.

Esmalt tekib loogiliselt võttes muidugi küsimus, kas mitte kõik veinid ei olegi vegan veinid. Neid ju valmistatakse viinamarjadest ja nende hoidmiseks kasutatakse tammevaate. Viinamarjade korjamisest kuni mahla kääritamiseni ongi kõik veel veganlusega kooskõlas, ent hetk, kui veinimeister teeb otsuse, mil viisil ta oma veine selitab, muudab veini kas veganitele sobivaks või sobimatuks.

Nimelt kasutatakse veini selitamisel tihti loomset päritolu aineid: kaseiini ehk piimavalku, kalapõiest saadavat kalaželatiini ehk kalaliimi või munavalgest pärit valku albumiini. Selitusained lisatakse veinile enne pudelitesse villimist, kui vein on veel suurtes vaatides. Tänu kleepuvatele omadustele tõmbavad selitusained endaga kaasa kestatükikesed ja pärmisette. Näiteks vahustatud munavalge vajub aeglaselt vaadi põhja, võttes kaasa kogu sette ja punaste veinide puhul ka kibedat maitset tekitavad fenoolid.

Hiljem selitusained eraldatakse ja pudelitesse villitakse kena kristallselge vein. Veganist veinisõprade rõõmuks kasutatakse ka mitteloomseid selitusaineid – savipõhist bentoniiti või aktiivsütt. Peale selle on paljud veinimeistrid otsustanud oma veinid jätta selitamata. Enamikku nendest veinidest nimetatakse naturaalseteks veinideks.

Kuidas veinidel vahet teha?

Seda, kas vein on vegan või mitte, näitab pudelietiketil märge „vegan friendly” ehk veganisõbralik. Maitse järgi kindlaks teha ei ole võimalik. Mitmed kauplused tähistavad ka juba vegan veine vastavalt , maailmas tehakse seda juba aastaid. Vegan veinide, samuti vegan õllede ja kange alkoholi tootjad leiab saidilt www.barnivore.com/wine.

Kõikidele veinisõpradele teadmiseks, et vegan veini märk ei ole kvaliteedimärk, vaid viitab ühele aspektile veinivalmistamises.