Väike Silvia koos õdedega.
"Kuusk toodi alati tuppa jõululaupäevale eelnenud õhtul. Mäletan päkapikkude käimist suisa ajast, mil olin 2-aastane ja me elasime Pärnus. Ema tegi alati jõuludeks sülti, mida ma küll siiani pole õppinud armastama, kuigi tal tuleb see väga hästi välja!" ütles Silvia.

"Ma õppisin laulma 2-aastaselt ja sestsaadik olen igal aastal jõuluvanale laulnud, hiljem lisandus ka pillimäng," rääkis ta.

Silvia veedab tänavuse jõululaupäeva koos oma nelja poja ja vanematega ning enamike õdede ja õemeestega. Perering kasvab iga aastaga üha suuremaks ja jõululaupäevaks püütakse leida kaaskondsete seast kõige mahukam kodu, et terve pere saaks koguneda.

"Ütlesin emale paar päeva tagasi, et jõululaual tahaksin väga näha tema "firmarooga" - imemaitsvaid tangudega hapukapsaid. Ta valmistab neid aeg-ajalt ja külla tuues toob kaasa. Verivorste püüame lauale mitte panna, küll aga tanguvorste. Tundub kummaline süüa verivorsti, kui mõelda, mida me sellega tähistame - Jeesuse sündi," rääkis Silvia.

"Kindlasti on laual piparkoogid ja mandariinid ning glögi. Meie pere jõululaud on traditsiooniline ja lihtne," ütles ta.

Silvia rääkis, et tema jaoks on suurim kingitus jõuluaja ühised mälestused, põhjus kokku tulla ja osa saada suure pere väärtusest.

"Jõululaupäev, kui jõuluvana kinke jagama hakkab, on erakordne elamus. Laulame, tantsime, mängime pille, naerame ja üllatame üksteist uute oskustega. Ma väga ootan seda kõike ja olen jätnud nii 23. kui ka 24. detsembri kontsertidest vabaks!" lisas Silvia.

Jaga
Kommentaarid