PEATOIMETAJA REPLIIK | Kalorite lugemise asemel muugi lahti hoopis muu toiduinfo

Teadlik toitumine on trendikas sõnakõlks, millesse süvenemata võid sattuda omamoodi sohu. Kui palju me siis ikka "teame", mida me sööme? Me loeme kaloreid, aga ei vaata toiduainete sisse. Selle asemel, et näpuga kalorites järge ajada, tuleks aga teha hoopis midagi muud.

“Ma ei viitsi neid koostisosi sealt paki pealt kunagi lugeda. Mõtle, kui kaua siis poeskäimine aega võtaks!” hüüab pereisa närviliselt.

“Miks need koostisosad siin üldse kirjas on, kui neid lugeda ei näe!” kurdab vanem härrasmees kommiriiuli ees.

“Neid E-tähiseid ei tea tegelikult keegi!” lööb kolmas käega.

Sarnaseid ühmamisi oleme me kõik kuulnud. Kuid iga toitumisnõustaja soovitab aina vaadata ja uurida, mida sööd. Teadlik menüü uurimine algab ikka sellest, et tehakse selgeks, mida sa siiani oled söönud, mis võiks muutuda ja kas liigud ikka piisavalt. Siis pead hakkama oma toitu üle kaaluma ja kaloreid arvutama. Aga see polegi nii lihtne. Näiteks sööd ühel õhtul hoopis väljas. Sa ei tea restoranis iial täpselt, mida roog sisaldab. Ja te vaid proovige pärast restoranist teada saada, mitu kilokalorit te ära sõite! Te jääte vastuseta. Olen seda katset läbi viinud kolm korda.

Mõni aeg tagasi hakkasin juurdlema selle üle, miks on kalorite lugemine nii üleüldiseks muutunud, mitte sugugi vaid kaalujälgijate osaks. Tundub, et igasugune menüükorraldus vajab tõenduspõhiseid fakte. Et oleks, mida mõõta. Ja kaloreid on lihtne mõõta.

Kuid parim soovitus, mida ma olen teadliku toitumise teooria kohta lugenud, on hoopis see, et kõik need, kes kaloreid loevad, võiksid selle asemel vaadata pakendi pealt toiduainete koostisosasid. See on tõesti tõhus soovitus.

Piima, või ja muu sellisega on lihtne. Kuid mida rohkem on toiduainet töödeldud, seda keerulisemaks asi muutub. Kodus guugeldades saad igale E-le tähenduse külge otsida ja üsna ruttu jäävad meelde need numbrid, mida vältida. E 621 pole neist sugugi kõige hullem — seda teab juba enamik inimesi. Kõige krooniks on see, et piima, võid jms toiduaineid on hakatud nimetama lihttoiduaineteks — need on lisaainetest kõige puhtamad. Nende pikem säilimine on saavutatud aga pigem puhtama käitlemise ja pakendamise moodsate tehnoloogiate abil kui säilitusainete lisamisega. Alati tuleks eelistada lihttoiduaineid. Pealegi saad kalorite päevanormi nendega vaat et nibin-nabin täis — need polegi enam nii tähtsad.

Seega kutsume meiegi üles — püüdke ikka lahti muukida see info, mis on pakendil. Siis teate vähemalt poolt tõde selle kohta, mida sööte.