Foto: Gregor Jürna
Sel aastal möödub 40 aastat sellest, kui kogu Tallinn elas ja hingas 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati rütmis ja kõik oli võimalik. Kui siinne restoranikultuur oli varemgi olnud kogu NSVL-is lipulaevaks, siis olümpiakülaliste toitlustamise ajal sai see omale ümber tõelise aupaiste. Oma Maitsele räägivad olümpiapurjeregati toitlustamisest toonane Pirita restorani direktor Madis Kinks ja restorani tootmisdirektor Eike Esse.

Purjesportlased elasid ja neid toitlustati olümpiapurjespordi­keskuses. Seal olid suured sööklad, erivarustus, erimenüüd, Soomest toodi mahlad jms. Pirita restorani teise korruse imeilusas saalis, mis avanes nurgakujuliselt merele, olid iga päev banketid ja vastuvõtud. Need olid eri riikide olümpiakomiteedele, delegatsioonidele ja ka väliseestlastele. Kui olümpiakülas oli toitlustus selgelt sportlastele ja väga rangelt reglementeeritud ja ohjatud, siis Pirita restoran oli pidupaik, soft koht, kus pakuti uhkeid lõuna- ja õhtusööke. Tellimused tulid kas olümpiakomiteelt, Ministrite Nõukogult, Tallinna linnavalitsuselt ...