PÕNEV! Mida süüakse jõulude ajal maailma eri paigus?
Näiteks sakslased küpsetavad jõuludeks kuivatatud puuviljade, pähklite ja martsipaniga saia, mida nad nimetavad Stollen’iks. Saia kõrvale sobib hästi glögi või hõõgvein. Traditsiooniliselt tehakse Stollen’i peale ka kühm, mis sümboliseerib tähtsat looma kaamelit, kelle seljas läksid kolm tarka vastsündinud Jeesust vaatama. Saial lastakse pärast küpsemist umbes nädal aega veel nii-öelda järelküpseda, et lisandite maitsed paremini välja tuleksid ning rätikus järelküpsev sai sümboliseerib vastsündinud Jeesust.
Bulgaarias on komme enne jõule paastu pidada ning jõulusöömaajal pakutakse täidetud köögivilju, suppe ja kooke.
Fidžil serveeritakse jõuludel banaanilehtedesse rullitud kala, täidetud kana ja sealiha, mida valmistatakse Lovo’s ehk suures maa sisse tehtud augus, kus küpsetatakse liha kuumadel kividel.
Suurbritannias pakutakse pühade ajal traditsioonilist viigimarjapudingut, mis on pärit lausa 16. sajandist. Puding ei pea olema tehtud kindlasti viigimarjadest, vaid need võib asendada ka näiteks ploomidega. Magustoidu sisse lisatakse veel kuivatatud puuvilju ja tihti ka alkoholi. Tänapäeval on levinud serveerimisviisiks katta puding brändiga ning seejärel põlema panna.
Itaallased nimetavad oma jõulusöömaaega seitsme kala pidusöögiks, mis koosneb mereandidest, nagu kalmaarid, anšoovised, tursakalad ja merekarbipasta.
Prantsusmaalgi serveeritakse jõululaupäeval mereande. Söömaajal pakutakse enamasti merivähki, austreid ja foie gras’d ehk pardi või hane maksast valmistatud toitu.
Rootslaste traditsiooniline pühaderoog on riisipuder. Eriliseks teeb selle pudru aga üks mandel, mis potti poetatakse. Seda, kes oma pudru seest mandli leiab, saadab edaspidi suur õnn.
Costa Ricas pakutakse pühadel tamale’sid, mida valmistatakse tavaliselt sealihast ning põlvest põlve edasi antud retseptide järgi. Tamale’d on banaanilehte või maisitõlvikulehte keeratud toit, mis koosneb tainast, lihast, köögiviljadest ja juustust ning magusamat varianti tehakse marjadega.
Etiooplased söövad pühade ajal kanahautist, mida serveeritakse õhukese pannkoogilaadse saia sees. Seda nimetatakse doro wat’iks ning nagu paljusid teisi kohalikke roogi, süüakse ka seda näppude vahelt, mitte noa ja kahvliga.
Lõuna-Aafrikas on jõulud suvel ning seega on neil traditsiooniks korraldada grillipidu ehk Braai, kus küpsetatakse lamba-, kalkuni- ja sealiha.
Austraaliaski on sel ajal suvi ning korraldatakse grillipidusid, kus pakutakse kalkuni- ja lambaliha. Olulise traditsioonina pakutakse ka grillitud krevette, nagu nad ise kutsuvad shrimp on the barbie.
Ghanalased pakuvad pühade söömaajal maisiputru, okrahautist, riisi ning jamsi- või jahubanaaniputru, mida kutsutakse Fufu. Jahubanaan on välimuse poolest väga sarnane tavalise banaaniga, kuid teineteisega neid asendada siiski ei saa, sest need maitsevad erinevalt ja jahubanaani tuleb enne söömist kuumtöödelda.
Antarktika elanikud peavad jõule laeva peal ning erilisemate kokkamisvõimaluste puudumise tõttu katavad nemad oma pühadelaua küpsetatud liha ja konservtoitudega.
Egiptuse kristlased eemaldavad oma menüüst kolm päeva enne jõule liha ning toituvad nagu veganid. Nende põhitoit sel ajal on Kushari, mis koosneb makaronidest, riisist ja läätsedest ning seda serveeritakse tomati-äädikakastmega.
Indias elavad kristlased söövad jõuludel traditsioonilisi Biryani’sid ehk karritoite. Söömaaja lõpetamiseks pakutakse magustoiduna kheer’i ehk magusat ja piimast riisipudingut.
Filipiinidel elavad kristlased küpsetavad südaööl toimuvaks jõululaupäeva söömaajaks suure hulga vardasse aetud põrsaid. Selleks et toit eriti mahlane ja maitsev oleks, pistetakse põrsastele suhu ka kollane juustupall.
Islandilgi on söögiaeg väga kindlalt paika pandud, seal süüakse pidurooga jõululaupäeva õhtul kell kuus. Laud kaetakse külluslikult erinevate liharoogadega, mille hulgast ei puudu ka põhjapõdraliha.
Argentiinlased pakuvad toitu jõululaual Vitel Toné’d ehk vasikaliha tuunikalakastmes. Peale selle pakutakse ka kalkuni- ja sealiha ning saia. Kuna Argentiinaski on jõulude ajal suvi, siis korraldatakse sealgi söömaaeg tihti grillipeona.
Meie põhjanaabrid soomlasedki võtavad jõulusöömaaja väga tõsiselt ette ja laud kaetakse väga rikkalikult. Nad nimetavad seda Joulupöytä’ks, õhtusöök serveeritakse Rootsi laua vormis ning pakutakse sinki, saia, kala, mitmeid vormiroogi, köögivilju ning hõõgveini.
USAs on kindlasti üks pühadeaja sümbol eggnog ehk munaliköör, mida valmistatakse nii kodus ise, kuid tänapäeval on muidugi võimalik seda ka poest saada.
Kõlab uskumatuna, aga jaapanlased külastavad jõuludel meeleldi hoopis USAst pärit kiirtoidurestorani KFC-d ning eelistavad süüa hoopis krõbedaid kanatiibu.
Allikas: Business Insider
