Grillitest Foto: Ilmar Saabas
Poelettidel hinda vaadates ei teki kohe seos lihatarbimise ja kokkuhoiu vahel, reaalsus on aga absoluutselt teine: lisaks sellele, et liha on dieetiline toidus, annab liha kõrgem toiteväärtus läbi väiksema tarbimismahu ka rahalise kokkuhoiu, vahendab Eesti Toiduliidu leht "Sealiha on hea liha".

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudi juhataja, professor Mihkel Zilmer'i sõnul kompenseerib liha väga kõrge bioväärtus tema pisut kõrgema hinna ning kuna kõrgväärtuslikku liha tuleb tarbida oluliselt vähem, kaasneb oskusliku tegutsemise puhul lisaks tervislikule söömisele tegelikult ka majanduslik kokkuhoid ehk kasu on topelt.

"See aga tähendab, et tuleb tegutseda korrektse info baasil ja majanduslikult ökonoomselt. Samal ajal on vale söömise peale kulutatud raha kasutu kahekordselt, sest biokeemilised vajadused jäävad paljuski rahuldamata. Lihal on normaalse inimtoidu loomses osas kindel ja vajalik koht. Populistlikke loosungeid liha söömisest loobumiseks ei tasu võtta tõsiselt. Selline käitumine on pikemas perspektiivis enda (veelgi enam oma järglaste) tervisele kahjulik," räägib professor.

Liha tarbimise vajalikkust ei maksa mõista aga sundkohustusena süüa kogu aeg vaid ühte liiki liha (tuleks varieerida) ja kohustusena süüa liha absoluutselt iga päev, lisas Zilmer.

Liha on meie toiduks olnud läbi sajandite. Liha olulisust eestlaste toidulaual näitab ka see, et suuremate pühade ja tähtpäevade (vastlad, mihklipäev, mardipäev, jõulud, pulmad jne) puhul pakuti ikka kas liha või lihast valmistatud toite.