Foto: Pixabay
Eestlased käivad palju toidupoes, erinevad uuringud on näidanud, et keskelt läbi väisab Eesti inimene toidupoodi 4-5 korda nädalas. Vastupidiselt näiteks skandinaavlastele, kel komme külastada toidupoodi vaid paar korda nädalas, tehes korraga suurema sisseostu. Ühest küljest on Eestis hea poes käia — toidupoode on palju ja nendele ligipääs hea. Samas selge on ka see, et mida tihedamini me toidupoes käime, seda rohkem me toidule ka kulutame — isegi kui ühe korra välja käidav summa ei ole suurem kui 10-15 eurot, lisanduvad sellele paratamatult ka impulssostud, mida pikemalt planeerides naljalt ette ei tuleks. Kas meil on võimalik toidupoes märkimisväärselt säästa oma praeguste poeskäimise harjumuste juures?

Säästunippidest järgmisel lehel!

Kuigi see nõuanne on kui hane selga vesi, toome selle siin siiski ära. Planeeri nädala menüü ja käi poes nagu skandinaavlane — ainult paar korda nädalas. Meie poodide sortimendis ei ole ühtki nii kiirelt riknevat kaupa, mida ei annaks paariks päevaks külmkappi ette osta.

Veel nippe järgmisel lehel!

Me oleme hinnatundlik rahvas. Ja mitte väga bränditundlik — toidupoes ei huvita meid suurt, mis tootja tootega on tegu, määravaks saab ikkagi hind. Üks säästmisvõimalus peale selle, et haarata kaupluse riiulilt kõige odavam toode, on jälgida kauplusekettide kliendilehti. Jah, neidsamu, mis meile iga nädal postkasti tulevad ja mille suur osa meist joonelt vanapaberisse läkitab.
Kõigil suurematel kettidel ilmuvad iga nädal uued kliendilehed, kus soodsamad pakkumised võivad olla kuni 40% tavahinnast. Eriti odav on kliendilehe “kaanestaar” — tavaliselt mõni toode, mida tahaks, aga eriti nagu ei raatsi osta, näiteks kala. Kliendilehed pakuvad igas tooterühmas midagi soodsamalt, läbi lehe on esindatud kõik suuremad toidu- ja jookiderühmad ning esmatarbekaubad. Eri kettide kliendilehtedes toodud hindu võrreldes on võimalik valida kõige odavam variant. Muidugi — kui üks toode, mis sind peamiselt huvitab, on ühes kohas superodav, siis ei pruugi kõik muu jälle olla, aga vähemalt saad sa niimoodi põhiasja, näiteks sellesama kala, poolmuidu kätte. Kliendilehe pakkumised on väljas ka poodide veebilehtedel, ning kui mingil põhjusel sinu postkasti kliendimurzilkat ei potsata, siis saad pakkumisi ka veebist vaadata.

Veel nippe järgmisel lehel!

Hoia kliendikaardipakkumistel silm peal. Poed teevad kauplustes pakkumisi “ainult klientidele” või saad kaarditerminalis näha selle päeva pakkumisi. Näiteks Rimi saadab ka klientidele meili peale personaalselt koostatud pakkumisi, mida salvestades saad poes odavamalt osta. Kauplused jälgivad kliendikäitumist ning teevad sinu varasemate ostude põhjal sulle soovitusi, eeldades, et sa vajad ka edaspidi näiteks kodujuustu, suitsuvorsti, WC-paberit. Kauplustes on sageli soodsamad pakkumised väljas ainult klientidele, enamasti on siis juurde ka märgitud, et tegu on kliendikaardi pakkumisega. Kui poe kliendikaardiprogrammid seda võimaldavad, siis tasuks ka pereliikmetel oma kliendikaardid ühendada, nii saavad soodsamaid pakkumisi ära kasutada ka teised sinu pereliikmed. Enamik poodide kliendikaarte koguvad sulle ostude pealt boonusraha, mida saad järgmistelt ostudelt maha arvata. Mõnikord on mõistlik lasta boonusrahal koguneda, et see suurema ostu juures ära kasutada ning mitte kassas pettunult suurt arvet jõllitada. Uurnigud on näidanud, et kliendikaardiga on aastas võimalik säästa paarsada eurot.

Veel nippe järgmisel lehel!

Oska lugeda hinnasilte ja jälgi toodete kilohinda, see on selge orientiir. Pakendis viilutatud-tükkideks lõigatud või mingil muul moel töödeldud toitude kilohind on alati kallim kui terveks jäetud toote hind. Kui sa pole selle vastu, et kodus leiba lõigata, juustu viilutada, siis osta terve toode, saad kindla peale odavamalt. Ka tasub tähele panna hinnasiltide värvi — mitte iga kord ei tähenda kollane taust odavamat hinda! Osa kette kasutabki hinnasiltidel kollast tausta ega märgi sellega mitte midagi muud kui tavahinda.

Veel nippe järgmisel lehel!

Poodidel on omamärgitooted, mida poed kliendilojaalsuse huvides arendavad, ja need on tihtipeale odavamad kui poodi sisse ostetud tooted. Neid tasub jälgida, sest lisaks tualettpaberile pakutakse selles valikus ka täiesti arvestatavaid gurmee- ja mahetooteid. Viimaste puhul on ju tõesti hind ostu tegemise aluseks.

Veel nippe järgmisel lehel!

Väga suure säästu annab hooaja lõppemisel hooajakaupade ostmine. Näiteks jaanuaris-veebruaris müügil olevad jõulukaunistused ja -ehted võivad olla kuni 70% odavamad jõulude aegu pakutud hindadest. Mitmed laste suveriided, mis sügise edenedes sooduspakkumisse tulevad kui “suveriiete allahindlus” — retuusid ja särgid — kuluvad näiteks marjaks ära lasteaeda müramisriieteks või niisama igapäevariieteks toas kandmiseks.

Veel nippe järgmisel lehel!

Kui sa pole väga pirtsakas, siis “kõlblik kuni” tooted on viimasel müügipäeval tihti poole odavamad.

Ja lõpetuseks tuleme ikka selle 1. punkti juurde. Kui planeerid oma ostusid ette ja käid harvem poes, siis sa ei viska toitu ka nii palju ära. Me viskame oma praeguste harjumuste juures ära 200 euro eest toitu aastas… Kui kliendikaart annab aastas säästu 200 eurot ja kui me ei raiskaks toitu, siis me säästame aastas juba 400 eurot! See on suur raha ja selle eest saab juba nii mõndagi planeerida.