Täna on rahvusvaheline pastapäev ehk milline pasta sobib, millise lihaga? Wikipedia
Pasta ehk makaronid on maailma ühe populaarsemad söögid, mida tarvitatakse tonnide kaupa nii Itaalias, kui sellest kaugel. Maailm tunneb enam kui 600 erinevat pastasorti ja -kuju. Pasta on maitsev, mitmekesine ja toitev, sobib nii pearoaks kui esimeseks ampsuks. Vaatame, lähemalt otsa sellele populaarsele toidule.

Pasta tähendab Itaalia keeles taignat ehk siis seda lihtsat jahu ja vee segu, millest on enamus maailma pastasid ehk makarone valmistatud. Täna lisatakse pastataignale ka oliiviõli ning selleks, et süüa värskelt valmistatud pastat kohe, ka paar muna. Pasta ajalugu on aga väga palju debatte nõudnud küsimus. Pasta esimesed mainimised on leitud esimesest sajandist peale Kristust. Toona söödi pastat paljana ning tegu oli mitte liiga tavalise toiduga. Aasta sadadega aga võitis see lihtne jahu ja vee taignaroog juurde aina enam populaarsust. Esimesed kirjalikud jutud pastast pärinevad 12. sajandi Sitsiiliast.

Pasta loomisest peale võib veel nimetada kahte suurt arengut selle toidu evolutsioonis: esimene suur hüpe tuli siis, kui pastat hakati tarbima tomatipastaga koos - see avas sellele makaronile hoopis uue maailma ning retseptivõimalused. Teine suurem areng tuli siis, kui pastakujule vastavalt hakati looma retsepte ning neid pastakuju järgi ka nimetama. Need kaks arengut muutsid pasta maailma üheks kuulsamaks toiduks.

Kui aga rääkida veel ajaloost, siis pasta algus on ikkagi peidus Vanas-Roomas ning makarone ei toonud Aasiast Euroopasse maadeavastaja Marco Polo. Ameerikasse tõi pasta Thomas Jefferson, kes oli Itaalias saadikuks ning naasis Euroopast 1789. aastal koos pastamasin ja valmispasta kastidega. Järgmise 100 aasta jooksul muutus pasta üheks Ameerika populaarsemaks toiduks.

Kuidas pastat valmistatakse?

Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk durumjahust. Pastatooteid valmistatakse ka hariliku nisu, tatra-, riisi- ja harvem maisijahust. Pastatoodetesse lisatakse soja- ja mungoajahu, gluteeni, vadakut, mune, ürte ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse spinatiga (roheliseks), tomatiga (punaseks), peediga (tumepunaseks), seepia või kalmaari tindiga (mustaks).

Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: pasta secca (kuivatatud) ja pasta fresca (värske). Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.

Vaata, kuidas valmistada ideaalne Itaaliapärane pastataigen:

Sega kätega tampides kokku 200 grammi nisujahu, 50 grammi durumjahu ja 2 muna. Taigen saab valmis 5 minutiga ning võiks seista minimaalselt 2-3 tundi enne tarvitamist. Ideaalis võiks valmistatud pastataigen taheneda ööpäeva.

Vaata, kuidas pastataignat rullida:

Kuidas pastat ideaalselt küpsetada?

Kui pastataigen on seisnud ja seejärel kenasti soovitud kujusse vormitud, tuleb need pasta ka samasuguse tähelepanelikkusega keeta. Selleks on paar ülilihtsat nippi: esiteks peab pastat keetma suures pajas ja rohke veega, teiseks tuleb vett alati maitsestada soola ja oliiviõliga ning kolmandaks tuleb pastat keeta nii öelda rulluvas keeduvees (rolling boil), mis Eesti keeles tähendab mullitavalt keevat vett. Nii ei kleepu pasta omavahel kokku ning valmib ühtlaselt.

Vaata, kuidas valmistab pastat maailmakuulus kokk Gordon Ramsay:

Pikem õpetus, kuidas perfektne pasta keeta:

Maailmas on 600 erinevat pastakuju

Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi (1870) ja koos vahemere dieedi moodi minekuga. Pastat liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju – Itaalias loetakse ligi 600 erinevat sorti. Paneme mõned siia ka kirja:

Alfabeto – väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele
Anellini – väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites
Canneroni – pastarõngad
Chifferi piccoli lisci – juuspeened pastaniidid
Chifferi poccoli rigati – eelmise ribiline variant
Conchigliette – väikesed teokarbid
Conchigliette rigati – suured ribilised teokarbid
Ditali – lühikesed torukesed
Ditalini – väiksem variant eelmisest
Ditalini lisci– pehme variant eelmisest
Elicoidali– pikemad torukesed
Fagiolini – aedoakauna kujuline pasta
Farfalle – liblikakujuline pasta
Fusilli – spiraalikujuline pasta
Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid
Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta
Gnocchi – teokarbid
Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid
Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid
Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat
Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat
Lingue di passero – jämedamad spagettid
Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant
Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid
Macaroni – jämedad torukujulised pastad
Mafaldine – lainelise servaga pastaribad
Mezze penne rigate tricolori – itaalia lipuvärvides penned
Orecchiette – kausikujuline pasta
Penne lisce – viltuse lõikepinnaga torupasta
Penne rigate– ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
Pennoni rigati – suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta
Peperini– pastaterad
Perciatellini – õõnes spagetid
Pipe rigate– ribilised kõrred
Puntalette – riisiterakujuline pasta
Rigatoni – jämedad torupasta jupid
Ruote – pastarattad
Spaghetti integrali – täistera spagetid
Spaghettini– peenikesed spagetid
Stelline – väikesed tähed
Tagliatelle – keras lintnuudlid
Tagliatelle verdi – kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid
Tomato spirali – tomatimaitselised spiraalid
Tortellini – väikesed klimbid
Tortelloni – pastaklimbid
Zite– pikk õõnes pasta

Allikas: Wikipedia

Vaata, millised on kõige põhilisemad pastasordid ja -kujud?