Pexels.com
Augusti lõpp tähendab kahte asja: otsa hakkab saama see arutu bakhanaal, mis meid läbi enamasti koduriigis veedetud suve on saatnud, pihta hakkab (ja paljuski jätkub) aga meie kandi parimate toiduandide valmimine, nende koristamine ja edasine nautimine. Lõhnad ja maitsed on saavutanud oma parimad kõrgused, ainus, mida teha, on jätkata hooajalist toitumist. Võtta nii-öelda viimast ...

Oleme siiani kogunud rannas vedeledes väga vajalikku D-vitamiini ja lihasekosutust eriilmelisest ihuharimisest, kogemusi lähiareaalis reisimisest ja kohaliku elu uurimisest, lisanud ellu emotsioone sõpradega veini rüübates ja head-paremat süües. Nüüd võib teha väikesed vahekokkuvõtted, et siis liikuda edasi juba vananaistesuvise oleskluse juurde.

Ühesõnaga, kahetseda pole midagi, suvi on läinud nii, nagu minema pidi, muuta seda enam ei saa. Kuid alles jäänud mõne augustikuu nädala ja terve tarkusekuu jooksul saab veel võtta ette käike ning tegusid, mis hibernatsiooniperioodile mõtteainest annavad: esiteks, kui pole veel ette võtnud, tasuks lapata lahti Eesti Veinitee kaart ja tiirutada läbi kohalikud veinimajad. Head maitsed, mõnusad kohtumised ja jutud garanteeritud.

Veel võib sõita Läänemaa maitsetuurile, sest just see regioon kannab 2020. aastal kohaliku toidupiirkonna auväärset nime: Haapsalu kohvikud, rannakalurite parimad palad, Dirhami, Noarootsi ja nii edasi. Ilus kant, soojad inimesed ja väga eriline toit, mis õhtuste kuldsete, lillade päikeseloojangute taustal eriti mõnus maitseb.

Suve tuleb võtta kui meeleseisundit, mõtteviisi, mitte kui ajavahemikku kalendris. Suvi südames, lendavad ka vihma, tuisku, lund, lehetormi täis kuud kiirelt mööda. Niisiis … hedonism ei lõppe kalendris märgitud joone järgi, nautimisel pole peal parim enne märget, hea ja parema lauale laiali laotamine ei tunne kella …

Erakogu