RESTORAN | Kogukonna keskuseks pürgiv restoran Radio
Terase tänavale, kohe Telemaja vastu, tekkis mitte kaua aega tagasi uus restoran Radio. Tore nimi on inspireeritud peakoka nimest, kelleks ei ole keegi muu kui Eestis jala tugevalt maha saanud slovakk Rado Mitro.
Nii viis aastat tagasi armastuse tõttu Eestisse tulnud Rado ohjab küll peaasjalikult restorani Ribe köögitööd, kuid on andnud oma stiilitunnetuse ka uue restorani Radio toitudele. Teine restorani eestvedaja, sommeljee Tanel Turk ütleb, et Radio sai nende meelest just selline restoran, mida nad ise tahaksid külastada.
“See on restoran, kus saab vabas ja elavas atmosfääris nautida suurepäraseid roogi ning eristuvat joogivalikut – seda kõike õiglase hinnaga. Samal ajal võib julgelt sisse astuda lihtsalt klaasile veinile või tassile kohvile. Restoran töötab ühes vahetuses – alati on keegi omanikest majas, et tagada pidev kvaliteet. Radiost on lühikese aja jooksul kujunenud veidi selline naabruskonna restoran, kust kohalikud elanikud alati juba kellegi tuttava eest leiavad. Ootame aga külla ka kõiki teisi head toitu armastavaid külalisi,” selgitab Turk.
Ühiseks söömiseks mõeldud road
Praegu on kogu Euroopas populaarsust kogumas nii-öelda ühissöömise mõte, kus kogu restorani või bistroosse tulnud seltskond sööb koos kõiki lauda tellitud toite. See tõstab ühise toidukogemuse väärtust, salvestab võimsaid mälestusi, laiendab maitsepalette ning lõpetuseks on lihtsalt lõbus. Täpselt selle idee poole rühib ka Radio oma menüüga.
“Radio road on valmistatud kõik kvaliteetsest värskest toorainest ning need valmivad otse külaliste silme all meie avatud köögis. Menüü on Radiol koostatud aga nii, et kõiki meie restorani roogi on võimalik lauas sõpradega jagada – soovitame soojalt kõigile. Ühelt poolt saab nii rohkem maitseid proovida ning teiseks on lihtsalt lõbusam üht hommikut, lõunat või õhtut veeta,” mainib Turk.
Pühapäeviti pakutakse restoranis brunch’i erimenüüd, mis sisaldab lisaks klassikalistele pühapäevaroogadele (näiteks munad Benedicti moodi või pannkoogid) alati mõnda üllatust. Lõunaks, nii nagu ikka, pakutakse kolmapäevast reedeni lõunapakkumisi – alati toekas päevapraad, üks roog taimse toidu sõpradele, ühtlasi midagi kergemat.
“Menüü on meil väga dünaamiline, seepärast ei ole veel kindlaid hitte tekkinud. Iga päev on ka mõni selline roog, mida menüüs kirjas pole – need on osutunud väga menukaks. Üllatused meeldivad inimestele,” mainib Turk.
Suund vahemerelisele Eesti maitsele
Menüüle pilku heites saab kohe selgeks, et Radio ei ole seadnud endale piiranguid ei toorainete kasutuse, gurmeestiilide ega valmistusviiside osas. Samuti tundub mulle, et peakokk on korjanud oma Eestis viibitud aja jooksul üles nii mõnegi uue kohaliku triki. Ta on seganud need oma varasema kogemuse ja päritoluga ning tulemus on vähemalt esmapilgul üsna kõikehõlmav menüü.
Näiteks on menüüs leidnud koha nii seapõsk kui ka -külg – väga eestipärased maitsed. Samuti lillkapsas ja juurseller, jällegi meiekandi peaaegu et põlised toidud. Menüüst leiab nii Vahemere (maitseid on toodud menüüsse kogu selle mere ümbrusest) kui ka Põhjamaade (samuti kogu regiooni pealt kokku kogutud traditsioonid) köögi mõjutusi. Seal on näha ka Rado kodumaa mõjusid ja soovi korraga anda edasi nii tooraine värskus ja lihtsus kui ka keerata kergelt vinti peale. Midagi pole teha, tuleb põnev einetamine ...
Kui seapõsk tundub eelroaks liiga raske, sobib alustuseks imeliselt kas räim või end hoopis põhiroogade menüü esimeseks sättinud kalmaar ja krevetid. Kuldsed krevetid ja kalmaar tuleb lauda hõrgult lõhnava peterselli-küüslaugu-õlikastmes. Taldrikule ei jää grammigi toitu, isegi järele jäänud õli läheb koos saiakääruga kaubaks. Tervislik ja maitsev.
Restorani tugevust näitab see, et nii liha, kala kui ka taimetoit on kõik absoluutselt tasemel: frititud lillkapsas tummises kastmes ja juurselleri-pirnisupp on sama maitsvad kui tursk või eestlastele omane seakõht. Samal ajal ei ole ükski toit nii raske, et nõuaks pärast söömist pikemalt istumist või trepi asemel lifti.
Veel üks kirss tordil on restorani hinnapoliitika, mille paindlikkust ja mõistlikkust mainis ka restorani sommeljee. Menüüs pole ühtegi toitu, mis oleks kallim kui 14 eurot, mis arvestades, et selle summa eest saab kas tursa või picahana-steigi, on äärmiselt mõistlik. Veinikaarti vaadates selgub, et kergema eelroa koos pokaali veiniga saab kümneka eest, mis teeb tuju heaks juba seda kirja pannes.
Astuge Radiost läbi! Selles kohas on õhku, häid lõhnu ja üllatusi.
