RETSEPT | Taimedega maitsestatud äädikas

Maitseäädika valmistamiseks kasuta taimi vastavalt oma maitsele ja hooajale. Kui kevadel sobivad selleks näiteks lõhnav kannike, sirel, nurmenukk jne, siis suvel angervaks, raudrohi, musta leedri õied, nõmm-liivatee.

Vaja läheb:

Mahe õunaäädikas, valgeveini äädikas

Puhas klaaspurk

Taimed: hariliku pune, raudrohi ja natuke mustsõstralehti

Võimalusi on veel, näiteks hetkel on parimad: raudrohi, nõmm-liivatee, pune, münt, ristik, kibuvitsa õied( väga ilus värv tuleb) lauguliste pealsed.

Töökäik:

1) kogu endale meeldivad taimed, puhasta putukatest, vajadusel pese, kuivata.

2) pane taimed purki, ( täida kolmveerand purki taimedega, mitte väga tihedalt kokku surudes).

3) täida purk äädikaga kuni taimed on kaetud. Kata purk plastikust kaanega

4) jäta äädikas tõmbama 3-4 nädalaks, raputa igapäev purki korralikult.

5) kurna taimed välja. Säilita äädikat plastkaanega klaaspudelis jahedas, pimedas ja kuivas kohas. Sellistes tingimustes peaks äädikas säilima üks-kaks aastat.

Äädikale võib lisada ka mett. Kasuta mee (30-50% kogusest) ja äädika segu. Mee-äädikasiirup seisab vaid paar kuud, parema säilivuse huvides hoia külmkapis.

Äädikat on hea kasutada salatite, kasmete maitsestamiseks. Äädikat võib lisada ka joogiveele maitseks.

Minimaalselt töödeldud õunaäädikal on tervendav toime, mistõttu valin ise alati selle. Valge veiniäädikas on neutraalsema maitsega ja heledam värvus laseb maitsetaimedel välja paista. Kindlasti ei soovita kasutada tööstuslikku lauaäädikat, mis on liigselt töödeldud ja liiga vänge.

Käimas on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta ja traditsioonide kohaselt on selles piirkonnas muuhulgas toiduvalmistamisel kasutatud looduslikke toidutaimi nagu must leeder, põldmari ja angervaks. Maitseäädika retseptis on Eesti tänavuse toidupiirkonnale omased maitsed samuti kenasti olemas.

Retsept on pärit internetilehelt läänemaatoit.ee